andmisel tegevjuhtkonna töötulemustele. Juhid vajavad infot eeskätt selleks, et teha majanduslikult põhjendatud juhtimisalaseid otsuseid. Samuti on väga oluline nende roll kuluarvestuse süsteemi väljatöötamisel. Ilma selleta, kui iga juht ie ole täpselt määratlenud oma infovajadust, on raskendatud kogu efektiivse kuluarvestuse süsteemi ülesehitamine ettevõttes. Juhtimisotsuste vastuvõtmiseks on äärmiselt oluline kuluinfo, mis on seotud kulude liigitamise, jaotamisega ja käitumisega erinevatel tegevustasemetel ja samuti kulueelarvetes esitatud kulunäitajad. Töötajatele on kuluinfo kasulik, et nad suudaksid tulenevalt oma ametikirjeldustes toodud eesmärkidest ja lisaks täidetavatele tööülesannetele välja pakkuda võimalikult paremaid lahendusi oma ettevõtte töö tõhustamiseks. Kaasaegsete meeskonnatöö vormide kasutamine juhtimises on mõeldamatu sellega, et töötajad ei oma kuluinfot.
organisatsioonis tekkivaid kulusid liigitada ja analüüsis kasutada erinevalt. Sageli kuluarvestuse meetodid, mis on kasutuses finantsaruandluse tarvis, ei sobi juhtimisotsustes kasutamiseks. Et aru saada, kuidas oleks võimalik kulusid optimeerida, peab olema kursis kulude tekkemehhanismiga ja arvestusega ning siitkaudu mõjutamisvõimalustega. Järgnevalt peatume lühidalt olulisematel kululiikidel ning käsitleme kulude käitumist ning seoseid majandusprotsessidega. Kuluinfo kogumisel on tavaliselt kolm üksteisest küllalt palju erinevat eesmärki: Kaubavarude hindamine, mida tehakse eelkõige finantsaruannete (raamatupidamise aastaaruande tarvis) jaoks. Üksikute kulude mõõtmine, et vastu võtta otsuseid erinevates ärisituatsioonides Tegevuskontroll, et teostada operatiivse juhtimise ja kontrolli ülesandeid. Kulu (cost)– ressursside loovutamine eesmärgi saavutamiseks.
Organisatsioonides, mis tegutsevad oluliselt erinevate tootmismeetoditega, näiteks toiduainete tootjad ja ebaregulaarse tsükliga energiat tootev tehas, kasutavad sageli erinevaid kuluarvestuse meetodeid. Mistahes meetodit ei kasutataks, sisaldab see põhilisi kuluarvestuse põhimõtteid, mis on seotud kulude liigitamise, analüüsi ja jaotamisega. (Haldma & Karu, 1999, lk 94) Kuluarvestussüsteemi eesmärk peaks olema selline kuluinfo väljastamine, mis kajastaks, kuidas kuluobjektid (tooted, teenused, kliendid jne) ettevõtte ressursse kasutavad (Alver, 2009). Kuluarvestuse meetodid liigitatakse lähtuvalt kulude kogumise meetodist tellimus- järgseks ehk töökuluarvestuseks ja protsessikuluarvestuseks (Karu, 2008, lk 86-87). Tellimisejärgset kuluarvestust rakendatakse juhul, kui tegevus koosneb eraldi lepingutest, tellimustes või partiidest, mis on üldjuhul üksteisest erinavad ja määratletavad
annaabi.ee 
