viimine seadustesse. Esmane kohustus edastada valijate huve. Selleks üks nädalapäev istungeid ei toimu, kodanikega kohtumine. Igal kodanikul on õigus pöörduda oma saadiku poole ka omaalgatuslikult. Peamise osa parlamendisaadiku tööst moodustavad läbirääkimised ja eeltöö seadusprojektidega. Mõisted lobby, lobism, lobigrupid pärinevad Inglise parlamendipraktikast. Lobismi eestikeelne vaste kuluaarpoliitika. Lobistideks on parlamendisaadikud ja survegruppide esindajad. Korruptsiooni takistamine muudetakse lobistide tegevus võimalikult läbipaistvaks ja kontrollitavaks. Selleks on kehtestatud vastavad seadused. Palrmanendijärelevalve Otsese kontrolli vormid: 1.Õigus avaldada umbusaldust ministritele ning määrata valitsuse ametisoleku kestust. 2.Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel. 3.Õigus vastu võtta seadusi. 4
3.Parlamendi formaalõiguslik(fikseeritud seadusega) ja poliitiline struktuur(oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust): · Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esiasemees, aseesimehed) ja komisjonid. · Poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon 4. Parlamendi ülesanded: · Algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi · Erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. · Kuluaarpoliitika roll: ???????????????????????????? · Parlament kontrollib valitsust: Kaudselt ja otseselt. Kaudne mõjutab parlamendi ja valitsuse suhteid varjatult. 1.Otsese kontrolli vormid: · Õigus avaldada umbusaldust ministritele (peaministrile), seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust. · Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel. · Õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis,kui need
*erakond- partei; kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mis osaleb valimistel ja tahab võimule saada *programm- tegevuskava; püütakse koostada selliselt, et see ka vastaks laia valijaskonna huvidele *fraktsioon- saadikurühkm, mis esindab erakonda parlamendis (hetkel 4 tk) *koalitsioon- parlamendipartei, kellel on kohti ka valitsuses (hetkel Ref & IRL) *opositsioon- parlamendipartei, kes pole valitsusega seotud (hetkel Sots & Kesk) *lobism- kuluaarpoliitika; huvide tasakaalust.väljaspool parlamenti (mida rohkem lobitööd, seda parem parlamendi istung) *pluralism- mitmekesisus/paljusus *identiteet- samastumine, ühtekuuluvustunne *integratsioon- kooskõlastamine (ük või regiooni kujundamine tervikuks) *poliitiline kultuur- pol ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste, käitumismallide kompleks (omane suurele sots.grupile, jäik pol.muutuste suhtes) *politiiline sotsialiseerumine- õppimisprotsess, mille käigus uus üh
Koalitsioon IRL Reform, need kes moodustavad võimuliidu, Fraktsioon ühe erakonna parlamendi saadikute rühm Parlamendi ÜL ja töökorraldus Parlamendi peamine funktsioon on algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi Parlamendi teile oluline funktsioon erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustustatud viimine seadustesse, nt. Parempoolsed ja vasakpoolsed, (arvestatakse ka teiste huvidega) lobism kuluaarpoliitika, survegruppide tegevus mõjutamaks ühe või teise valdkonna seadusloomet parlamendi järelvalve see mida parlament teeb parlamendi õigused ja kohustused paneb ametisse valitsuse kontrollib valitsuse tegevust avaldab umbusaldust ministrile( ka peaministrile) võtab vastu seadusi võtab vastu riigieelarve(valitsus koostab) esindab erinevaid ühiskonnas esindatud huve saeadus eelnõu menetlemine skeem lk 108 TÄIDESAATEV VÕIM TÄNAPÄEVA VALITSEMISSÜSTEEMIS
selliseks, et see edendaks ettevõtlust. Poliitikakogukonnad on huvitatud mingi konkreetse poliitika väljundist. Kõige kindlama struktuuri ja liikmeskonnaga on institutsioonilised rühmad, mille peamine tegevus on erinevate haridusasutuste õppe-või teadustöö. Huvirühmade peamisteks vahenditeks poliitika kujundamisel on erinevad aktsioonid, mida üldiselt tähistatakse kuluaaripoliitikaga ehk lobitööga. Kuluaarpoliitika alla kuuluvad suhtlus ametnike või poliitikutega, huvirühma seisukohtade esitamine meedias, avalik ülesastumine parlamendikomitees või -komisjonis, ühenduse võtmine parlamendifraktsiooniga, erinevad meeleavaldused, protestid, streigid. Huvirühma kanalite valik toimub liikmete, ressursi, populaarsuse ja tegutsemise asukoha alusel. Samas seda, kuidas huvirühm mõjub, mõjutavad veel teisedki tegurid, arvestamata kuluaarpoliitikat