Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...
Kordamine X klass Vana-Kreeka Balkani ps-Ps kuhu tekkisid Kreeka linnriigid. Minoiline kultuur-Kõige varasem kultuut Kreeka ajaloos, Kreeta saarel. Lineaarkiri A-Minoilise kultuui kiri(ei osata) Lineaarkiri B-Mükeene kultuuri kiri(osatakse) Kükloobilised müürid-Võimsad müürid, Mükeene kultuur Tume ajajärk-Kreeka tsivi allakäik(11-8saj) Aristokraat-Rikas ja mõjukas isik Aristokraatia-Rikkamate võim Koloonia-Asumaa 776.eKr-Esimesed OM, kreeklaste ajaarvamise algus Perikles-Ateena tuntum starteeg PhilipposII-Makedoonia kuningas, Kreeka alistaja 338.e.Kr-Chaironeia lahing, Kreeka kaotab sõltumatuse
sumbküla - talud paiknevad keset põlde tihedalt koos ridaküla - talud rajati ridastikku hajaküla - talud paiknesid üksteisest kaugemal Pulli ja Kunda asustus: · IX a. tuh algusest ekr · Kunda kultuur Kunda kultuur: luust ja sarvest esemed, kivikirved, asulad veekogude läheduses, kalastamine, korilus, jaht Kammkeraamika kultuur: savinõud, elati järvede-jõgede ääres, jahi- ja tööriistade valmistamine arenes, uued matmiskombed, kalastamine, korilus Nöörkeraamika kultuut: savinõud, maaviljelus, karjakasvatus, venekirved, loomakasvatus, asulad rohumaa ja mullaviljakuse järgi Muinasaja periodiseering Kiviaeg vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum(u. 9000- u. 5000 a eKr) noorem kiviaeg ehk neoliitikum(u. 5000- u. 1800 a eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg(u. 1800-1100 a eKr) noorem pronksiaeg(u. 1100-500 eKr) Rauaaeg vanem rauaaeg eel-rooma rauaaeg(u. 500 eKr-50 pKr) rooma rauaaeg(u
Mustafiguuriline vaas figuurid tumedad ja taust punakas (vanem) Punasefiguuriline vaas figuurid punakad ja taust must (uuem) Olümpamängud tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused, peajumal Zeusi auks. Lüürika luuletused, mis kanti ette lüüra saatel (kilpkonnakilbist kastiga keelpill) Filosoofia mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle. Hellenistlik kultuur idamaiste mõjudega kreeka kultuut, mis levis kohu tolleaegses maailmas. (suurlinn Aleksandria) Kes olid, mida tegid? Solon tuntud poliitik, mõõdukas riigielu korraldamine Perikles reformid võim kuulus rahvakoosolekule, kõik seaduse ees võrdsed, rikastel polnud poliitikas privilege. Maksuvabadus. Pheidias - kuulsaim skulptor (zeusi kuju olümpias ja Athena kuju panthenonis) Homeros pime laulik, "ilias" ja "odüsseia" omistatakse talle, aga ei teada, kas ta oli olemas ja kas oli autoriks.
Ideaalsed asjad- siia kuuluvad kollektiivsed: uskumised, religioossed veendumised ja teaduslikud tõekspidamised. Funktsionaalselt materiaalsest aspektist kohaselt on vaja kultuuri ühiskonna materiaalsete hüvede rahuldamiseks. Funktsionaalselt sotsiaalse aspekti kohaselt tegeleb kultuur ühiskonna jätkamiseks vaja minevate asjade kogumisega. Näiteks rahvuslik ideoloogia, rahvus muuseum. Kultuuri ideaalne määratluse järgi tegeleb kultuut indiviidi teadmis hirmu rahuldamisega. Siia kuuluvad näiteks teaduslikud teooria ja muinasjutud. 7 10. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Haabitus on inimese omadus käituda kindlal viisil, mis on tingitud väliste märkidest ehk kultuurist. Ehk inimene täidab oma sotsiaalset rolli ühiskonnas. Siit leiame, et inimene võib ollagi hunnik sotsiaalseid rolle, mis püüavad vastata teiste nõuetele meie suhtes. Seega me ei
Luustikke on mõnikümmend. Erilised inimesed maeti asulasse nt šamaanid või pealikud. Šamaan oli tark, ravitseja, iseloomulik küttide ja kalastajate ühiskonnas. Ripatseid pandi rohkem riiete ja peakatte külge. Merevaigust üritati teha korralikke ehteid, ka nööpe ja helmeid. Merevaigul oli eriline tähendus. Eesti folklooris on merevaigu tähendus kaotsi läinud, Lätis ja Leedus on see palju olulisem. Kolmas neoliitiline kultuur Läänemere ääres oli nöörkeraamika kultuut, mis haaras enda alla suure osa Euroopa. Algselt nimetati seda ka sõjakirveste kultuuriks, sest tehti ilusaid lihvitud kirvaid. Nimetatakse ka venekirveks. Savinõusid kaunistati nöörivajutustega. Enne põletamist seoti nõule nöör ümber ja siis põletati ära. Nõud olid nuud väiksemad ja lameda põhjaga. Venekirve selja peal ja esiküljel on selge rant. Randil pole iseenesest vajadust, kuid see võis olla olulise tähendusega nt selle kirve esimesed
annaabi.ee 
