väheneb mullaviljakus aeglustub puistu kasv, väheneb puistu tootlikkusˇ1 tekivad soomullad, milles on orgaanilist ainet üle 50%. 14. Melioratsiooni mõiste ja liigid Melioratsioon ehk maaparandus - teadus- ja majandusharu, mis tegeleb viljelus- ja metsamaa pinnase ja maastiku ning klimaatiliste, hüdroloogiliste ja muude olude parandamisega majanduslikel, keskkonnakaitselistel või muudel eesmärkidel. Liigid: hüdromelioratsioon kultuurtehniline melioratsioon agrotehniline melioratsioon keemiline melioratsioon melioratsioon lisandainetega metsa rekreatiivne melioratsioon väliparandus 15. Jääksoode mõiste ja iseloomustus Jääksoo - soo, kus turbavarud on ammendatud või kaevandamine on lõppenud. Sageli peremeheta, tuleohtlikud ja taastuvad looduslikult väga aeglaselt. Tekkinud peale soo kuivendamist ja turba kaevandamist. Iseloom sõltub
tihendatuse. Nende rullitüüpide miinuspooleks on kõrgemhind ja suurem mass. Kivikoristus on põllumajandusmaa puhastamine maaviljelust takistavatest ja segava- test maapinnal ja künnikihis paiknevatest kividest. Oma eesmärgilt ja sisult võib kiviko- ristust jaotada kolmeks liigiks: 1) melioratiivne ehk maaparanduslik, mis seisneb kivide eemaldamises kvatelt (maaviljeluseks ülesharitavatelt) uudismaadelt; ultuuristata 2) kultuurtehniline ehk väljaparenduslik, mis seisneb kivihunnikute, vanade kivi- aedade ja kangrute kõrvaldamises põldude massiivistamisel ja nende kuju korra- pärastamisel; 3) agromelioratiivne ehk põlluparenduslik, mis seisneb kultuuristatud maade (eeskätt põldude) perioodilises puhastamises põllutöid segavatest kividest. Kuivõrd melioratiivne ja kultuurtehniline kivikoristus ei kuulu kultuuride viljelus- tööde hulka, siis järgnevalt vaadeldakse ainult agromelioratiivset liiki.
Maaparanduse all me mõistame kõiki püsiva e. pikaajalise mõjuga töid maa tootmis-tehnoloogiliste omaduste muutmiseks. Seega on ta laiaulatuslik tegevusala hõlmates uudismaa rajamist, mulla ja pinnase omaduste parandamist ning veekaitseabinõusid. Vastavalt tehtavate tööde iseloomule ja eesmärgile võib maaparanduslikud abinõud grupeerida järgmiselt: · Hüdrotehniline melioratsioon: kuivendus, niisutus · Kultuurtehniline melioratsioon · Agromelioratsioon · lisandainetega melioratsioon · keemiline melioratsioon. Hüdrotehniline melioratsioon. Siia kuulub mulla veeolude reguleerimine kuivenduse või niisutuse abil, samuti selleks vajalike vesiehitiste (hüdrotehniliste ehitiste) rajamine. Kuivenduse eesmärk on : · liigvee eemaldamine taimekasvatuse seisukohalt; · liigvee eemaldamine pinnase kandevõime suurendamises või masinate läbivuse tagamiseks; · soolareziimi reguleerimine;
tõstmiseks. See määrang ei ole päris täpne, sest viljelusväärtust saab tõsta ka agrotehniliste abinõudega (maa harimine ja väetamine). Maaparandust nimetatakse ka melioratsiooniks. Viimasel ajal kasutatakse maaparanduse asemel mõistet integreeritud maa ja vee kasutamine/korraldamine. Vastavalt tehtavate tööde iseloomule ja eesmärgile võib maaparanduslikud abinõud grupeerida järgmiselt: * Hüdrotehniline melioratsioon: kuivendus, niisutus * Kultuurtehniline melioratsioon * Agromelioratsioon * lisandainetega melioratsioon * keemiline melioratsioon. 2. Miks Eestis on vaja kuivendada ja niisutada? Kuivendus ja niisutustööde vajadus Eestis on seletatav sademete aastasisese ebaühtlase jaotusega. Mullas peab olema piisavalt õhku. Märjas mullas on juurte kasv viletsam ning mulla kandevõime nõrgem. Ta on külmem ja soojeneb aeglasemalt. Märg muld tiheneb rohkem. 3. Lühiülevaade maaparanduse ajaloost Eestis 4
annaabi.ee 
