rippumas, see tunneb ta ära helekollase kõhualuse järgi. Samuti on teda kerge ära tunda ainult temale iseloomuliku lihtsa ja meeldiva lauluviisi järgi ("tsitsifüüü, tsitsifüü"), mis kõlab kui "sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind, keda Eestis võib kohata aastaringi. See vilgas linnuke on levinud peaaegu kogu Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis on levinud ta üle kogu maa. Eelkõige võib teda kohata inimasulate ümbruses, looduslikes- ja kultuurpuistutes. Sobiva pesapaiga valib välja isaslind. Pesa asuvad ehitama mõlemad vanemad koos. Pesa ehitatakse tavaliselt sobivatesse puuõõnsustesse või pesakasti. Ära ei põlata ka kuldnoka pesakaste, rähni pesakoopaid ning isegi postkaste, õõnsaid aiaposte jms. Maailmast on teada juhtum kus pesa ehitati isegi kaamelikoljusse. Ehitusmaterjalina kasutavad tihased rohukõrsi, lehti ja sammalt. Pesalohk padjandatakse paksult karvade ja sulgedega. Aprillis muneb emaslind 6..
küljes rippumas, see tunneb ta ära helekollase kõhualuse järgi. Samuti on teda kerge ära tunda ainult temale iseloomuliku lihtsa ja meeldiva lauluviisi järgi ("tsitsifüüü, tsitsifüü"), mis kõlab kui "sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind, keda Eestis võib kohata aastaringi. See vilgas linnuke on levinud peaaegu kogu Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis on levinud ta üle kogu maa. Eelkõige võib teda kohata inimasulate ümbruses, looduslikes- ja kultuurpuistutes. Sobiva pesapaiga valib välja isaslind. Pesa asuvad ehitama mõlemad vanemad koos. Pesa ehitatakse tavaliselt sobivatesse puuõõnsustesse või pesakasti. Ära ei põlata ka kuldnoka pesakaste, rähni pesakoopaid ning isegi postkaste, õõnsaid aiaposte jms. Maailmast on teada juhtum kus pesa ehitati isegi kaamelikoljusse. Ehitusmaterjalina kasutavad tihased rohukõrsi, lehti ja sammalt. Pesalohk padjandatakse paksult karvade ja sulgedega. Aprillis muneb emaslind 6..
Värvulised Laul on lühike, kuid tema hääl on Must pealagi, valged põsed, kollane Elutseb inimasulate meloodiline kõhualune, mida läbib must pikkivööt ümbruses, samuti ja hallikasroheline selg. Noorlindude looduslikes- ja kõhualune heledam, pealagi kultuurpuistutes. *Rasvatihane pruunikas ja põsed kollakad. *Rohevint Värvulised Laul on valju ja sidistav-kuristav Isaslinnu sulestik on rohekas, Rohevinti võib kohata laulu hääl. emaslinnul aga rohekashall ja parkides, aedades, pruunivöödilise seljaga. Isaslindudel kalmistutel,
2001. aastal käivitus LIFE-Nature programmi toetusel kolmas suuremahuline projekt "Prioriteetsete metsaelupaigatüüpide kaitse Eestis". Tegu oli EMKAV projekti jätkuga, millesse kaasati Eesti 20 kõige keerulisema kaitsekorraga metsakaitseala, kogupindalaga 53 896 ha. Projekti eesmärgiks on üle- euroopalise tähtsusega metsaelupaigatüüpide ja nendega seotud liikide soodsa seisundi tagamine. Kõigile projekti aladele koostati majanduskavad, looduslikkust taastati 352 hektaril kultuurpuistutes, lisaks taastati ning hooldati ka 18 ha pool-looduslikke kooslusi. 2003. aastal valmis Eesti metsanduse arengukava aastani 2010, millega seati eesmärgiks saavutada esinduslikkuse printsiibil valitud rangelt kaitstavate metsade 10%-line osakaal aastaks 2010. Paralleelselt toimunud Eesti Natura 2000 võrgustiku alade valiku ja moodustamisega on nimetatud pindalaline eesmärk 2009. aastaks praktiliselt saavutatud, kuid eesmärgiks seatud esinduslikkuse printsiip jääb tähtajaks saavutamata
(500000 tm), 1967. a. (6,1 milj. tm), 1969. a. (400000 tm), 2001. a. 2002. a., samuti 2005.a. jaanuarikuu algul, kui esialgsetel andmetel hävis 1,0 miljoni tm metsa (Rootsis näiteks 60 miljonit tm). Tormikahjustused esinevad sagedamini kuusikutes, harvem lehtpuu- ja segametsades. Tormikahjustustes ongi enamasti süüdi metsade liigne hõrendamine hooldus-, turbe- ja valikraietega, ning suviste raiete tagajärjel ulatuslikult levinud juuremädanikud, eriti just põllumaadele rajatud okaspuu kultuurpuistutes. Enamasti tabavad tormid metsi augustikuul või septembris. Sajandi suurtorm, 1967. a. augustis Lääne- ja Kesk-Eestis möllanud maru murdis või heitis 6,1 milj. tm metsa, tagajärgede koristamisele kulus 2-3 aastat. Enim kannatasid toonase Mahtra Rohelise Vööndi Metsamajandi metsad (purustatud oli 30 % kogu metsamajandi puistute tagavarast) ja Läänemaa Metsamajandi metsad (18,2 %). Tormis kannatasid kõige rohkem valmivad, küpsed, üleseisnud ja keskealised
annaabi.ee 
