· Kuidas kujuneb kultuuri kese? · Kuidas põhjendada, et kultuuride areng on/ei ole allutatud üldistele seaduspäradele? · Kuidas mõjub globaliseerumine üksikkultuuride arengule? · Kuidas põhjendatakse kultuurisõltelisuse teooriat? · Kuidas põhjendatakse kultuuriuniversalismi teooriat? · Kirjeldage Sperberi teooriat kultuuriliste tähenduste levikust. · Milline on "avatud" kultuuri paradoks? · Mis on kultuurilised kooslused ja kultuurkonnad? Kuidas nad kujunevad? · Mis on substraatkultuur ja milles avaldub tema mõju? · Millisele teoreetilisele baasile tugineb arusaam kultuuri arengust? · Millised on XIX sajandi arengunarratiivide põhiargumendid ja milles seisneb nende problemaatilisus? · Mis on kultuurimorfoloogiliste teooriate ühisjooned? · Võrrelge Spengleri ja Toynbee käsitusi kultuuride arengust. · Esitage argumente Huntingtoni tsivilisatsiooniteooria kaitseks või vastu.
majanduslikus kliimas, mis vastab antud hetke ärimaailma olustikule. Turundus on ajalooline nähtus, mitte kogum kohustavaid ja muutumatuid tõdesid (M.Earls) Tuleviku trendid (D.von Matt) Infoajastule järgneb unistuste ajastu Integreeritud kommunikatsiooni loomine vajab uut mudelit Massikommunikatsioon ei kaota oma kohta otseturundusele Internet muudab brändide juhtimist Bränd jääb majakaks kaoses trendid Uued turud on keel-ja kultuurkonnad Halb reklaam on nagu katkine toode Treenitus saab olema keskne konkurentsieelis Identiteet tuleb enne kuvandit Brändi kestev mõju juhib reklaami Äriturundus rahvusvah.turundus Globaalsed ettevõtted Glob. ärikeskkonda mõjutavad tegurid Maailma jagunemine kultuuriliste piirkon- dade vahel Sotsiaalkultuurilised eripärad Lugude areng maailmas Äriturunduse spetsiifika Ärituru ja tarbijaturu erinevused Ärituru tooted M.Porteri dünaamiline teemant
Avatud kultuurid saavad olla hägusamate piiridega. Avatud kultuurid saavad enda sees testida kõiki võimalikke uusi lahendusi, mis nende esilekerkivatele probleemidele mujalt pakutakse. Seetõttu avatud kultuurid on oma kandjate jaoks elujõulisem, sest kuna ümbritseva keskkonna muutustega inimesed peavad paratamatult kaasa minema, siis ei tähenda see seda, et nad peavad sealjuures loobuma oma kultuurilisest tuumast. 17. Mis on kultuurilised kooslused ja kultuurkonnad? Kuidas nad kujunevad? Kultuuriline kooslus (palju erinevaid kultuure koos). Sellest saab rääkida kahes kontekstis: Vertikaalne- ühel territooriumil, kus erinevad kultuurilised komplektid on korraga koos, kus samas ruumis ja üksteisega läbikäies ja mõningal määral praktikaid ja tekste jagades võivad erinevad kultuurid eksisteerida. Horisontaalne- meil on selline kultuur, aga naabrid on teistsugused, kuid kellel on meiega ühisjooni ja sedasi jõuamegi mõisteni kultuurkond.
võimukultuurid. Suletus võimaldab kultuuridel muutumatul kujul eksiteerida. Muutuvad kultuurid osutuvad elujõulisemaks. Kui suletud kultuuri kandjal tekib võimalus väljuda, siis väljub ta sellest tervikuna, ta ei saa sellest osa kaasa võtta. Kui sa ei allu kõikidele reeglitele, siis pead loobuma kõigest. Avatud kultuurid saavad testida teisi muid uusi lahendusi, uute esilekerkivatele probleemidele, mida mujalt pakutakse. Suletud kultuure siiski väga vähe. Kultuurikooslus, kultuurkonnad: enamikel ikka suhtlus olemas oma naabritega. Sellest suhtlusest nende identiteet tugevneb, kõiki kultuurilised identiteedid, mis tekitavad ühisust teiste liikmetega eristavad meid teistest, kes ei kuulu meie kultuurilisse kogukonda. Üks aspekt on kindlasti: · keel, ühiskeel, keeleline mõtteviis. Tähenduste jagamine kulgeb lihtsamalt. Eesti keel on peamine defineeriv faktor eesti kultuuri jaoks olenemata religioonist või etnilisest päritolust
annaabi.ee 
