Eesti puhul: alates mesoliitikumist Kuidas määratleda muistist? • Esineb arheoloogilisi leide, inimtekkelisi ladestusi, hooneid või rajatisi, inimtegevusele viitavaid taime- ja loomajäänuseid (ehk ökofakte); • Teisisõnu: on tuvastatav inimtegevuse mõju • Iga muistis koosneb vähemalt ühest inimtekkelisest ladestusest loodusliku aluspinna ja maapinna vahel (enamasti on neid mitu kui mitu tuhat) • Kõiki inimtekkelisi ladestusi kokku nimetatakse tavaliselt kultuurkihiks • See, mis täpsemalt on meieni säilinud, sõltub paljudest asjaoludest – erinevast materjalist jäänused säilivad erinevalt • Tavapärasest paremat säilimist tagavad tegurid on: (järgmised slaidid) Kuiv kk • Kiire kuivamine – Ei võimalda mikroorganismidel areneda – Seetõttu säilib mh inimnahk, tekstiilid, puidust esemed, taimejäänused (nt maisitõlvikud) jne
samu tööriistu). On soorauda sulatatud ja savinõusid valmistatud. Eksperimentaalarheoloogia võimaldab saada info omaaegse eluolu kohta. Arheoloogia allikad: *Kinnismuistised. Elupaigaga seotud muistised, matusepaigad, majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud muistised, kultuslikud muistised, liiklemisega tekkinud muistised. Inimese elamise tagajärjel tekkinud mullakihti, mis sisaldab ehitamise jäänuseid ja esemeid nimetatakse kultuurkihiks. Kultuurikiht iseloomustab kõik kinnismuistiseid. Võib ulatuda paarist cm-st kuni mitmekümne meetrini. Eestis kõige rohkem 3-4 m (Otepää linnus). Kultuurikihi paksus oleneb inimeste tegevusest. Nt linnused, mõisakohad, asulad. Matusepaigad. On kolm erinevat matusepaiga rühma: maahauad, haudehitis (maapealne) ja segavorm (maa sisse maetud, kuid maa peale on midagi ehitatud). Matmisviise on ka kolm: laibamatus, põletusmatus ja
mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmispaigad, ohvrikohad, fossiilsed põllud. Iga kinnismuistise kohal on inimtegevuse tõttu tekkinud kiht, mis sisaldab mitmesuguseid orgaanilisi jäänuseid. Aegade jooksul on see jäänud pinnase ja/või teiste ajajärkude ehitiste alla. Kuna selline kiht on tekkinud üksnes seal, kus inimesed on kunagi elanud v tegutsenud ning see kajastab tolleaegse elukultuuri taset, nim seda kultuurkihiks. See on peamiseks uurimisobjektiks arheoloogilistel kaevamistel. Kultuurkihi paksus sõltub muistise iseloomust, selle kasutamisperioodi pikkusest ja intensiivsusest. Kultuurkiht võib olla nii ühe- kui ka mitmekihiline. Arheoloogiline kultuur kui teatud territooriumi muististe uurimisel on täheldatav ühtsus. Ühise alaga seotud muististe rühm, mida ühendab ka samast ajast pärinemine ja ühised tunnusjooned. Arheoloogia
annaabi.ee 
