EKP keelustati, inimeste mõttemaailmas toimus murrang. Kommunistliku ideoologia maine langes. Kaitseliit muutus kiirelt popiks. Erakondade vahelised tülid lõppesid, moodustati seinast-seina valitsus. Võeti vastu vähemusrahvaste kultuuromavalitsuse seadus. 1925a. 88,2% eestlased, venelased sakslased, rootslased, lätlased-see andis teistele rahvastele laialdase õiguse asendada omakeelset kultuurielu Eesti riigi finantseerimisel. Riigikaitseseadus Kultuurkapitaliseadus Sisepoliitikas erakondade kemplemine oli igapäevane, pidevad valitsuskriisid. 29a. Suur majanduskriis: tulid välja kõrgete riigitegelaste finantsmaginatsioonid, delvaveerimise arutelud, riigikogu esitas põhiseaduse muutmise projeki, mis kukkus läbi, toimus ajutise kaitseseisukorra kehtestamine. Vabadussõdalased, vapsid-uus poliiliine jõud, kelle juhtideks oli Larka ja Sirk. Initsiaatoriks oli vabadussõjast osavõtnud nooremad ohvitserid, rahulolematud ühinesid nendega.
Uluots. Selle ülesandeks oli välja töötada uus põhiseadus. Maanõukogu(1917-1919) I periood E.V valitsemisel on 1920-1934(kuni riigipöördeni) (demokraatlik riik) – kommunistide mäss 1922-24 rahvaloendus 1922-1924 – 88% eestlased, 8% venelased, 2% baltisakslased, rannarootslased, juudid. 1925- kultuurautonoomia seadus (taotlesid sakslased, juudid) Kultuurkapitaliseadus- hakati iga müüdud toobi alkoholi pealt maksu 1928- majandus saadakse stabiilsemaks, rahareform, 30te aastate algul nullib majandusedu maailmakriis. Majanduskriisist tuldi välja sellega, et 1932. a- devalveeriti krooni 1/3 võrra, kuid astuti kohe tagais, sest pärast sellist otsust puudus Tõnissonil igasugune toetus. Hakati
Juhiks oli Gustav Suits. Võib nimetada ka laiemalt kultuurielu klubiks, temaga olid seotud ka kunstnikud, mitte ainult kirjanikud. Polnud väga ühtne, esines väga erinevaid vaateid. Püüti ühendada sotsiaalset õiglust ja liberaalset individualismi. Enamikele autoritele oli omane rahvuslikkus. Rahvusliku autonoomia tekkimine. Põhiloosung: euroopluspüüe. KULTUURPOLIITIKA Haridusministeerium tegeles kultuuripoliitikaga. Asutati eesti kultuurkapital ja võeti vastu eesti kultuurkapitaliseadus: hakati maksustama viina jt tooteid. 6 sihtkapitali: kujutav kunst, kehakulutuur, ajakirjandus kultuurkapitali. Toetai ka asju, mis ei kuulunud otseselt sihtkapitali hulka. Riik ei toeta ja finantseeri täiel määral kunsti ja kultuuri valdkondi. Riiklik propaganda talitlus seotud kultuurielu- ja selle valdkonnaga. Rahvatantus ja rahvarõiva levitamise propaganda. Kirjanikud said oma loomingut vabalt vallata, kuid ei tohtinud minna otseselt valitsuse vastu. RAHVUSED
annaabi.ee 
