käibemaksu langetamist. Peame kultuuridevahelist suhtlust eluliselt vajalikuks nii Eesti siseselt kui piiriüleselt. Asutame Eesti kultuuriesindusi maailma tähtsamates keskustes, aitame maailma kunstisaavutustel jõuda Eestisse. ASTUME LOOVA RAHVA TOETUSEKS 5 SAMMU: 1) Suurendame kohati kultuuritöötajate palku. 2) Käivitame riikliku koondprogrammi Eesti mälu. 3) Kehtestame rahvakultuuriseaduse. Eesmärgiga tugevdada kohaliku kultuuri tugistruktuure. 4) Laiendame kultuurivaramu kättesaadavust. 5) Depolitiseerime Kultuurkapitali. Kultuurkapital on loovisikute toetaja, mitte ministeeriumi eelarve teenindaja. MISSIOON Sotsiaaldemokraatide missioon on luua Eestis rahva üksmeelele rajanev heaoluriik, milles iga inimene tunneb end väärtuslikuna. VISIOON Me näeme Eesti riiki kui koduna. Siin ei ole kodutuid ja tõrjutuid, pole võitjaid ja kaotajaid. Kodus on igaüks väärtuslik, koduelust saavad kõik võrdväärselt osa. Kodus on
kultuurilised mehhanismid, mis võimaldavad (kultuurilise kokkukuuluvuse) püsimist ja tagavad rahvuskultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve, samuti nende omaksvõtu Eesti uusasukate poolt. Eesti kultuuriruum hõlmab endast ka ühiskonnas jagatud väärtushinnanguid ja käitumismalle, elulaadi, kasutatavat keelt, harituse kaudu põlvest põlve edasiantavaid traditsioone ja uskumusi, oma rahva kultuurivaramu tundmist ja arendamist ning võimet suhelda teiste kultuuridega. Kultuuriruumi säilimine on eeltingimuseks rahvusliku identiteedi säilimisele, mis omakorda motiveerib nii rahvuskeele kasutamist kui rahvuslike väärtuste au sees püsimist muutuvas ja globaliseeruvas maailmas. 6 Inimese heaolu kasv - Majandusliku jõukuse suurendamine, turvalisuse taseme tõstmine ja turvatunde parandamine. Jõukuse ja elatustaseme edendamine lähemale
Kultuuriruumi jätkusuutlikkuse hindamise aluseks on järgnevad kolm alaeesmärki ja indikaatorid: Eesti kultuuriruumi ulatus. Indikaatorid: Eesti kultuuri kandjate arvukus, nende paiknemine Eestis ja väljaspool Eestit, eesti kultuuri materialeerumise määr, eesti kultuuri tuntus, tõlgitavus ja levik väljapool Eestit. Eesti kultuuri funktsionaalsus. Indikaatorid: Eesti kultuurielementide kasutusintensiivsus erinevates eluvaldkondades, Eesti kultuurivaramu ja eestilikud traditsioonid, käitumis ja suhtlemismudelid on juurdunud. Eesti kultuuri ajaline pidevus ja plastilisus. Indikaatorid: kultuurimälu võime toimida minevikukogemuse sidujana tulevikuga, rahvuskultuuri avatus uuele, rikastumis- ja tõlgendamisvõime muutuvas maailma kultuuripildis. 4 EESMÄRK 2 Healolu kasv Heaolu tõus võimaldab jõuda olukorrani, kus Eesti on elu-,töö- ja eneserealitsiooni kohana piisavalt väärtustatud
vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubaut Cécile (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Borje Justrell (Riigiarhiiv, Stockholm, Rootsi); Sofia Karagiorgoudi (Arvutipõhise Inseneritehnika ja Informaatika Amet, Patras, Kreeka); Emmanouil Karatzas (Arvutipõhise Inseneritehnika ja Informaatika Amet, Patras, Kreeka); Cary Karp (Roots)i;
annaabi.ee 
