aprillil 1922.a. Tallinna Keskkoolide Spordiringide Ühing (TKSÜ) ja juba 1921/22.a. hooajast alustati keskkoolide basket (aga ka volley) balli esivõistlusi A ja B klassis ning esimene teadaolev mängutulemus on 17:6, kus poeglaste A klassi finaalis 1. Reaalkool võitis Saksa Reaalkooli. Koolinoorte arvele jääb ka esimene teadaolev rahvusvaheline kontakt korvpallis, kui 10. aprillil 1923.a. Tallinna NMKÜ meeskond mängis Riia seltsikaaslastega ja kaotas 18:19. Mäng peeti Harjuorus Saksa Kultuurivalitsuse võimlas, mida pikaajaliselt üüris NMKÜ ja sellest ka külgejäänud nimi NMKÜ võimla. Igal juhul Eesti korvpalli sünnikoduks võib seda saali Toompea nõlval pidada küll, sest kõik Eesti korvpalli esivõistlused ja maavõistlused algaastail on peetud selles võimlas. "Kalevi" esimene kuldaeg ehk Joann Lõssovi hinnangul nn briljantaeg, 1940-ndate aastate lõpus ja 1950-ndate aastate alguses (Tartu ÜSK ja Edgar Naaritsa aeg) täpsemalt 1949-1952. Tulemused1949 -NL meister
Esimene ametlik kohtumine samade koolide vahel toimus 7. juunil 1920. aastal I Eesti Ülemaalistel Koolinoorsoo Spordivõistlustel. Siit on siis ka pärit läbi kõigi pikkade aastakümnete põlvest põlve kandunud vastasseis Tallinna kahe kõige kuulsusrikkama kooli vahel tänapäevani välja. 4 1.2. Kohaliku liiga teke I Eesti meistrivõistlused korvpallis meestele algasid Tallinnas Saksa Kultuurivalitsuse võimlas Kaarli pst 3, mis oli antud NMKÜ-le rendile (tänapäeva mõistes Harjuoru võimlas) teisipäeva, 27. jaanuari 1925 õhtul. Sellel õhtul peeti alguses kaks võrkpallimängu ja, nagu tollal algusaastail ikka, võeti seejärel võrk maha ning järgnes korvpallimäng. Eesti korvpalli esivõistluste kõigi aegade esimeses mängus võitis võimlemisselts Sport II meeskond T.S. Võistleja meeskonda tulemusega 29:9. See mäng peeti korvpalli 2. klassis. 1. klassis (praeguses mõistes n.ö
tervitus Eesti Vabariigi Asutavale Kogule. [...] Eesti juutide ühiskonnaelu pulss hakkas kõvasti lööma. Kongressil võeti vastu otsus luua rida komisjone, mis käsitleksid juutkonnaga seotud spetsiifilisi küsimusi – kultuuri, emigratsiooni, sotsiaalabi, sionismi, usuühinguid, rahvuskeelt ja rahvuslikku haridust. Kõik probleemid pidid saama tulevase kultuurautonoomia seaduse alusel valitava Eesti Juudi Rahvusnõukogu ja selle poolt moodustatud Juudi Kultuurivalitsuse põhitegevuse sisuks. [...] Eesti juutkonna suurimaks keskuses kujunes pärast vabariigi iseseisvumist pealinn Tallinn Tartu jäi teiseks. Mujal elas juute suhteliselt vähe, kokku oli Eestis umbes neli ja pool tuhat juuti. Eesti vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus võeti vastu 12. veebruaril 1925. aastal. Aasta kulus ettevalmistustöödeks, valimised toimusid 23.–25. mail 1926. Nõukogusse valiti 27 inimest, kes kuulutasid 6
annaabi.ee 
