Eri ajastutel, eri piirkondades võib olla kõigil oma popkultur. 1. Kultuuriuurimine ' Mõistmaks populaarkultuuri ühiskondlikku tähendust tänapäeval, tuleb uurida, kuidas arusaam massikultuurist popkultuuri aja jooksul määrtaletud. Massikultuuri funktsioonid on olnud vastvalt ajastule erinevad: tänapäeval peamiselt meelelahutuslik, kuid samas on see endiselt ka mõjutamisviis. 1930. Aastatel kasutati seda lausa massipropaganda edastamiseks. Massiühiskond koosneb automiseeritud inimestest-inimestest, kel puuduvad tähendusrikkad või moraalsed uhted teiste inimestega.
NB! Nagu mõiste ,,kultuur" on ka ,,ühiskond" abstraktsioon, mitte konkreetne materiaalne olem v asi. Sageli kasutatakse mõistet sotsiokultuuriline rõhutamaks ühiskonna ja kultuuri läbipõimitust. Aga siin ka taas eri maade traditsioonid erinevad, mida ühes kohas nimetatakse sotsiaalteooriaks seda teises kultuuriteooriaks ja vastupidi. Nt antropoloogias eristub 2 olulisemat traditsiooni Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika kultuuriantropoloogia. Tõsiasi on see, et kultuuriuurimine ei saa üle ega ümber sellest, et iga kultuur on ikkagi seotud teatud kindla ühiskonnaga, teatud poliitilise situatsiooniga, teatud ideoloogiatega. Marksistlik ja neomarksistlik kriitika kultuuriuurimises ongi juhtinud tähelepanu sellele, et ükski ühiskond pole kultuuriliselt homogeenne ei ühel ajastul ega ka ühel ajahetkel (nt mingi sündmus). Kultuuriuurimises on kasutusel nt sellised mõisted nagu subkultuur või
NB! Nagu mõiste ,,kultuur" on ka ,,ühiskond" abstraktsioon, mitte konkreetne materiaalne olem v asi. Sageli kasutatakse mõistet sotsiokultuuriline rõhutamaks ühiskonna ja kultuuri läbipõimitust. Aga siin ka taas eri maade traditsioonid erinevad, mida ühes kohas nimetatakse sotsiaalteooriaks seda teises kultuuriteooriaks ja vastupidi. Nt antropoloogias eristub 2 olulisemat traditsiooni Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika kultuuriantropoloogia. Tõsiasi on see, et kultuuriuurimine ei saa üle ega ümber sellest, et iga kultuur on ikkagi seotud teatud kindla ühiskonnaga, teatud poliitilise situatsiooniga, teatud ideoloogiatega. Marksistlik ja neomarksistlik kriitika kultuuriuurimises ongi juhtinud tähelepanu sellele, et ükski ühiskond pole kultuuriliselt homogeenne ei ühel ajastul ega ka ühel ajahetkel (nt mingi sündmus). Kultuuriuurimises on kasutusel nt sellised mõisted nagu subkultuur või
annaabi.ee 
