6015 ja selle tõlkimisel oli suur panus A.T.Hellel. Anton Thor Helle(1683-1748) eesmärgiks oli luua asjakohane ja ulatuslik ülevaade eesti keele ehitusest ja sõnavarast ning korrastada kirjakeele normid. On koostanud sõnaraamatu erinevate lausenäidistega ja omas suurt rolli piibli tõlkimisel, tõlkis nii Uue kui Vana Testamendi. Eesti kirjakeele ärkamisaeg sai hoo sisse 19.saj, esimesed ärkamisaja ideoloogid olid kirjamehed ja kultuuriuurijad, ärkamisaeg sai alguse tormi ja tungi filosoofiast, mis väärtustas kõike rahvapärast ja rahva vaimulaadi väljendamist. Kirjakeele arendamiseks võeti eeskujuks soome keel, millega kujunes välja eesti keel emakeelena. Ärkamisajal kritiseeriti kirikuraamatute keelt ja ühe suurima uuendusena võeti kasutusele õ-täht. O.W.Masingut peetakse oma aja parimaks eesti keele tundjaks, M mainis juba oma esimeses keelealases töös, et oleks vaja kasutusele võtta uus täht-õ
Valgustusaja ideed: - usku ei peetud enam jumaliku tõetunnetuse tulemuseks vaid inimese loominguks - religioon on ühiskondlik nähtus, osa kultuurist (!) - inimkonna arengul on iseseisev tähendus Püüd teistsugust maailma mõista teiste kultuuride uurimine Suunatud uurimine 19. saj Maailma eri paigus loodi kultuuri erinevalt. Miks esineb religioon kõikides ühiskondades? Religioon on universaalne nähtus. 19. saj võeti eesmärgiks uurida kõiki maailma rahvaid (kultuuriuurijad) (kas erinevused on detailides või on nt põhimõtteliselt erinevused) 2. arengu kontekst 19. saj murrang- muutuv ühiskond - emantsipatsioon - moderniseerumine, tehnoloogia areng, jõutakse kõikidesse maailma nurkadesse (lääne ühiskond jõuab) 20. saj kolonialism kolooniate haldamine Teise maailmasõja järgne aeg : materialism. Suurem osa kolooniaid kaovad, uurimine järkub; kolooniad lagunevad, nö tugevama võim. Religioon kaotab oma tähtsuse, materialismi levik.
väljaspoolt antud, kuidas me saame üldse tunnetada, mis kõlbeline ja moraalne? Kuidas inimene avastab endas moraalsuse? Proovib seletada, mis on hea ja kuri: 1.) on olemas selline asi nagu ühismoraal räägib sellest, et on olemas läbi aegade ühte moodi mõistetud kogemuste kogu ja see aitabki jõuda tõe juurde. Ühismoraalimõtlemine ütleb, et inimkogemus on universaalne (relativism ütleb, et unikaalne). Sarnaseid olukordi elame läbi igal pool, pidevalt, kõik kordub uuesti. Kultuuriuurijad leiavad, et sarnast käitumist inimkultuuris leidub ja on näha. Tekib probleem, et kui eetiliselt õige ja vale on see, mis on läbi proovitud ja töötab, siis kas protsess töötab edasi. 2.) südametunnistus 12. saj. tekkinud moraalse tunnetuse suund. Adam Smith ja Joseph Butler. Nad leidsid, et inimesed on jumala poolt varustatud erilise kõlbe tunnetusega, mis tasakaalustab meie loomupärast kalduvust enesearmastusele. Inimese omale
Inimene tunneb end ebamugavalt, kui kõigil teistel on mingi toode, aga temal pole – tunneb survet ja saab pidevalt näägutada, kuni reklaamiohvriks langeb. Paremates reklaamides kasutatakse paremaid mõjutusmeetodeid: aastaid levitati reklaami, et iga 10s (= järelikult on neid meeletult palju) filmitähti (= iluprofessionaalid inimeste meelest) kasutab üht kindlat seepi – nii on lihtne end kaunitaridega samastada ja tunda kokkukuuluvust. See reklaam müüb illusiooni. Kultuuriuurijad on täheldanud tekstide esteetilisuse rõhutamist ja intertekstuaalsust (kõik žanrid tungivad teiste kasutusaladele). Kirjeldusviisi seotus teatud tekstiliigiga väheneb, vahendeid laenatakse. Reklaamid laenavad väljendusvahendeid kunstist, uudistest, popkultuurist, meelelahutusest. Ka reklaamivõtteid ja –stiili kasutatakse teistel aladel, st laenab osa autoriteedist, mis žanril on. Ei laenata vaid võtteid, vaid autoriteeti. Reklaamteade võib matkida millist tekstiliiki iganes
annaabi.ee 
