elasid (Oreaadid mägedes, drüaadid puudes ...). Nümfid seltsisid meelsasti teiste loodusjumalustega,. Nad erinevad teistest loodusjumalustest selle poolest, et on surelikud. Puunümfid, näiteks, elasid vaid senikaua, kuni elas nende puu, teised nümfid võidis elada kuni tuhat aastat. Kentaur Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. Neid esineb suhteliselt vähestes müütides ja lugulauludes. Nad on oma olemuses täiesti vastandlikud. Nende hulgas on nii kultuurituid joomareid kui intelligentne (näiteks Chreion, kes jagas õpetust nii inimestele, kangelastele kui ka jumalatele). Penelope truudus Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Odysseuse kodusaarel Ithakal olid kõik peale Penelope ja Telemachose veendunud, et Odysseus on surnud. Rahvas aga pidas Penelopet leseks ning leidis, et tal oleks tulnud uuesti abielluda. Ümbruskonna saartelt käis Penelopel palju tooreid,
kollektiivsele? [Kultuuriajalugu, lk 138–139] Kui varem räägiti kultuurist eelkõige indiviidist lähtudes (inimese sisemine haritus, vaimsus, hing; nt Cicero ja renessansi humanistid), siis alates 17.sajandist muutus kultuuri mõiste kollektiivi hõlmavaks. Üks esimene mõtleja, kes hakkas rääkima kultuurist kui rahvaid hõlmavast tervikust oli Giambattista Vico, sealt edasi juba Johan Gottfried Herder, kes hakkas rääkima rahvuskultuuridest. Eristati kultuurseid ja kultuurituid rahvaid. 4 7. Millena käsitleb kultuuri Oswald Spengler „Õhtumaa allakäigus“? [Kultuuriajalugu, lk 141] Oswald Spengler (1918) käsitleb kultuure, kui elusorganisme, mis arenevad tsükliliselt nagu looduse ringkäik, millel on parimad eluaastad ja mis lõpuks närbuvad. Käsitleb ta kokku 8 suurt kultuuri/tsivilisatsiooni. Kultuuri all peab ta silmas samuti kõrgkultuuri
Traditsionaalne Must Missa pole diletandist või reeturist preestrile enam vägivaldne näitemäng nagu vanasti. Kui satanist soovib mõnitada, vaatab ta hoolega, et see poleks parodeerimisel moes. Niisiis astub ta tõega püha lehma peale Tänapäeva Must Missa võiks teotada selliseid ,,pühasid " teemasid nagu Idamaade müstitsism, psühhiaatria, psühhedeelne liikumine, ultraliberaalsus jms. Patriotismi ülistataks, drooge ja nende gurusid määritaks poriga, kultuurituid militante jumalikustataks ja kiriklike teoloogiate dekadentsile antaks saatanlik tõuge. Satanistlik põhi on alati olnud katalüsaator üldiste tõekspidamiste muutmise vajalikul kahestumisel ja mõnel juhul võib Musta Missa laadne tseremoonia teenida kaugeleulatuvaid maagilisi eesmärke. 1666. aastal toimusid Prantsusmaal seoses Francois Mansart' (trapetsoidi arhitekt, kelle plaani järgi hakati ehitama kummitustemaja Versailles' lossi) surmaga üsnagi huvitavad sündmused