rahvusvaheline kommertsialiseerumine). uuringud keskenduvad meedia omandi- ja kontrollisuhetele (st võimusuhetele), aga ka meedia(kaupade) tootmis-, levitamis- ja tarbimisprotsessidele. massimeedia on eeskätt majandusüksus, millel on nii otsene majanduslik roll lisandväärtuse tootjatena (meedia)kaupade tootmise ja vahendamise abil kui ka kaudne roll läbi reklaami, millega kasvatatakse lisandväärtust teistes tootmissektorites (Garnham 2005). kultuuritootmine on allutatud üldisele kapitalistliku kaubatootmise loogikale. 2 Põhikriitika neomarksistide suhtes: superstruktuuri autonoomia idee jätab tähelepanuta kultuurisektori allaneelamise suurte tööstusettevõtete poolt ning selle allutamise äriloogikale. > tähtsal kohal majandusprotsessid. Golding ja Murdoch (1995) peavad poliitökonoomia keskmeks nelja ajalooprotsessi: 1. meedia kasv; 2
Mänguga manipuleerides püütakse masse hoida eliidi kontrolli all pingeid ja viha maandada. Mäng kui töö. Popkultuur toetab endiselt valitsevaid väärtussüsteeme. Puhas lõbutsemine tekitab endiselt paljudes süütunnet, aga kui mäng teha töö sarnaseks, väheneb ebamugavus. Massikultuur kui ühendav element. Massikultuuri moodustavad popkultuuri elemendid, mida levitatakse massitebavahendite (raadio, tv jm) kaudu. Konfliktiteoreetiline: Kultuuritootmine on nagu iga teinegi tootmine sotsiaalselt struktureeritud. Kes loovad kultuuri? Kes neile maksab? Kes tarbib? Kes määratleb nende edu, mille alusel? Kes saab kasu? Tähtsaimaks probleemiks: kes kontrollib kultuurihegemoonia tekkimise ja popkultuuri tootmise üle? Kes otsustab, mis on tõeline või hea? Millal muutub see, mis on hea, selleks, mis on minu arvates hea teiste jaoks?
Popkultuur massiühiskonnas: funktsionalistlik vaatenurk · Mäng kui töö. Popkultuur toetab endiselt valitsevaid väärtussüsteeme. Puhas lõbutsemine tekitab endiselt paljudes süütunnet, aga kui mäng teha töö sarnaseks, väheneb ebamugavus. · Massikultuur kui ühendav element. Massikultuuri moodustavad popkultuuri elemendid, mida levitatakse massitebavahendite (raadio, tv jm) kaudu. 17.1.3. Popkultuur ühiskonnas: konfliktiteoreetiline lähenemine · Kultuuritootmine on nagu iga teinegi tootmine sotsiaalselt struktureeritud. · Kes loovad kultuuri? Kes neile maksab? Kes tarbib? Kes määratleb nende edu, mille alusel? Kes saab kasu? · Tähtsaimaks probleemiks: kes kontrollib kultuurihegemoonia tekkimise ja popkultuuri tootmise üle? Popkultuur ühiskonnas: konfliktiteoreetiline lähenemine · Kes otsustab, mis on tõeline või hea? Millal muutub see, mis on hea, selleks, mis on minu arvates hea teiste jaoks?
annaabi.ee 
