Üks tema peateoseid on aastatel 1970-1989 valminud ulatuslik sari "Unustatud rahvad", mis koosneb osadest "Liivlaste pärandus", "Vadja pulmalaulud", "Isuri eepos", "Ingerimaa õhtud", "Vepsa rajad", "Karjala saatus". See tsükkel on pühendatud kuuele läänemeresoome keeli kõnelevale traagilise saatusega rahvale, nende hääbuvatele keeltele ja lauludele. Tormis on püüdnud oma sarjaga seda pärandit unustusest äratada. Ta on veendunud, et ilma selleta oleks maailma kultuuritervik palju vaesem. "Unustatud rahvaste" sarja kõige populaarsem tsükkel on rõõmsatel tantsu- ja kiigelauludel põhinev "Ingerimaa õhtud". Oma mitmekeelsest loomingust on saanud Tormis endale ka nime Paljukeelne Tormis.
edasiandmine põlvest põlve, kultuurivahetus jms., mida lühidalt võiks nimetada vaimsete väärtuste tarbimis-käibimislooks (Viires 2001). Sõjajärgset poolsajandit võib periodiseerida mitmeti. Võttes aluseks eestlaste kultuurilise orientatsiooni, siis: 1) 1945.-1950. aastate lõpp, 2) 1960. aastad, 3) 1970. aastad, 4) 1980. aastad. Esimesel etapil mõõdeti muutusi ja inimesi veel ,,Eesti aja" mõõdupuuga, hävitatud kultuuritervik jätkas vaimset eksistentsi. Valitsev absurdsus projitseerus mõistliku elukorralduse teoreetilisele foonile (Vahtre 1992). Teisel etapil orienteeruti ümber, ühiskonnaellu ja kultuuriloomesse astus sõjajärgne põlvkond, tekkis lootus leida enamvähem mõistlik modus vivendi ka nõukoguliku korra raames. Eesti aeg taandati ilusaks mälestuseks, millega tegelikkust enam mõõta polnud vajalik ega võimalik (Vahtre 1992). Kolmandat järku iseloomustab resignatsioon.
Üks tema peateoseid on aastatel 1970-1989 valminud ulatuslik sari "Unustatud rahvad", mis koosneb osadest "Liivlaste pärandus", "Vadja pulmalaulud", "Isuri eepos", "Ingerimaa õhtud", "Vepsa rajad", "Karjala saatus". See tsükkel on pühendatud kuuele läänemeresoome keeli kõnelevale traagilise saatusega rahvale, nende hääbuvatele keeltele ja lauludele. Tormis on püüdnud oma sarjaga seda pärandit unustusest äratada. Ta on veendunud, et ilma selleta oleks maailma kultuuritervik palju vaesem. "Unustatud rahvaste" sarja kõige populaarsem tsükkel on rõõmsatel tantsu- ja kiigelauludel põhinev "Ingerimaa õhtud". Lastekoorile on loonud Tormis tsükli "Soome-ugri maastikud", kus on laule viieteistkümnelt rahvalt hantidest liivlasteni. Rohkesti on kasutanud Tormis soomekeelseid, eriti "Kalevala" tekste (ka ladina- ja ingliskeelses tõlkes). "Kalevala XVII runo" (meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele, 1985) on üks Tormise ulatuslikumaid kooriteoseid
annaabi.ee 
