Funktsionalistlik antropoloogia tegeleb indiviidi bioloogiliste vajaduste "tõlkimisega" kultuuri keelde. Malinowski arvas, et praktikas osalev indiviid ei pruugi mõista süsteemi tervikuna.Kultuurantropoloogia rajaja Boasi eesmärk oli kirjeldada kultuure nõnda, nagu seda seespoolt tajuvad kultuuride kandjad ise. Radin võttis omaks Boasi kultuurirelativismi, teda huvitas eriti indiviidi suhe oma kultuuriga. Psühhoanalüüs sündis küll psühhoteraapiana, kuid kasvas kultuuriteooriaks. Ka alustab psühhoanalüüs indiviidist, Minast, kelle psüühika jaguneb teadvustatud ja teadvustamata osaks. 20. Kuidas suhtub keel tegelikkusesse? Keel on kokkuleppeline, märgisüsteem kokkuleppeline. Heidegger ,,Keel on olemise koda". Baudrillard märkidel puudub seos tegelikkusege, tegemist vaid simulatsiooniga. Suhtleja meelest ongi keel teabe edasiandmise vahend. Sõnad (märgid) tähistavad tegelikkuses juba olemasolevaid asju
määratlustest · Kindel inimrühm · Kindel territoorium · Suhted inimeste vahel · Jagatud kultuur (s.h. keel, kombed jne) · Jagatud institutsioonid NB! Nagu mõiste ,,kultuur" on ka ,,ühiskond" abstraktsioon, mitte konkreetne materiaalne olem v asi. Sageli kasutatakse mõistet sotsiokultuuriline rõhutamaks ühiskonna ja kultuuri läbipõimitust. Aga siin ka taas eri maade traditsioonid erinevad, mida ühes kohas nimetatakse sotsiaalteooriaks seda teises kultuuriteooriaks ja vastupidi. Nt antropoloogias eristub 2 olulisemat traditsiooni Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika kultuuriantropoloogia. Tõsiasi on see, et kultuuriuurimine ei saa üle ega ümber sellest, et iga kultuur on ikkagi seotud teatud kindla ühiskonnaga, teatud poliitilise situatsiooniga, teatud ideoloogiatega. Marksistlik ja neomarksistlik kriitika kultuuriuurimises ongi juhtinud tähelepanu sellele, et ükski ühiskond pole kultuuriliselt
· Kindel inimrühm · Kindel territoorium · Suhted inimeste vahel · Jagatud kultuur (s.h. keel, kombed jne) · Jagatud institutsioonid NB! Nagu mõiste ,,kultuur" on ka ,,ühiskond" abstraktsioon, mitte konkreetne materiaalne olem v asi. Sageli kasutatakse mõistet sotsiokultuuriline rõhutamaks ühiskonna ja kultuuri läbipõimitust. Aga siin ka taas eri maade traditsioonid erinevad, mida ühes kohas nimetatakse sotsiaalteooriaks seda teises kultuuriteooriaks ja vastupidi. Nt antropoloogias eristub 2 olulisemat traditsiooni Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika kultuuriantropoloogia. Tõsiasi on see, et kultuuriuurimine ei saa üle ega ümber sellest, et iga kultuur on ikkagi seotud teatud kindla ühiskonnaga, teatud poliitilise situatsiooniga, teatud ideoloogiatega. Marksistlik ja neomarksistlik kriitika kultuuriuurimises ongi juhtinud tähelepanu sellele, et ükski ühiskond pole kultuuriliselt