Reklaamide varjus on terve ideoloogiate kompleks. Macherey Tootmine tähendab ideoloogia tootmist. Macherey loogika, et tekst ei ole päris see mis varjab ainult ühte seletust, seal on mitu seletust, pole mõtet ka toetud autori kavatsustele. Teksti sisse on algusest peale kirjutatud teatavad lüngad ja puuduolekud. Iga raamat on seotud sadade teiste raamatutega. Nii me saamegi hulga tähendusi, mis on omavahel seotud. Inimese unenäol ja kultuuritekstil on väga palju sarnast. Freudi unenäoseletus. Marcherey, tekstil on oma alateadvus. Inimese elus on midagi juhtunud, siis see alateadlikult mõjutab inimese käitumist, samamoodi on ka tekstiga. See ei tähenda et ühte ühist tähendust ei saaks osutuda. Näide, mida ta toob, on prantsuse põnevuskirjaniku Jule Verne'i teosed. Mitu väärtuste tasandit. "Ideoloogilised riigiaparaadid" - tähtis erinevus, ideoloogiat saame nüüd vaadata
*tuleb lugeda tekste teist moodi tuleb uurida seda, mis sellest tekstit on puudu * tuleb ideoloogilisest tekstist leida üles see, mis on jäänud nähtava varju * lecture symptomale sümptomaatiline lugemine *kahel tasandil lugemine! PEEN KRIITILINE LUGEMINE *idee allikaks Freud ja Lacan (psühhoanalüütiline mudel) *idee mitteteadvusest: inimesed oma käitumises kätitvad nii nagu nad ei tahaks käituda, sest nad on mittetadvuse piirimail mitteteavuse aspekt on ka kultuuritekstil, on midagi, mis ei kuulu teavduse ossa *Marxi sümptomaatiline lugemine *lugemisprotsessi analüüs, arvestades seda, et teksil on ka oma alateadvus psühhonalaüütiku pilguga lugemine *Piibli tõlgendamine, lugemine Piibel on andnud ettekujutuse sellest, et tekst ja raamat võiks olla terviklik, tervklikkus on alati olema *tänapäeva reklaami analüüs * P. Macherey "Kirjandusliku tootmise teooria" *Barthes "Autori surm" *raamat ega tekst ei saa kõike öelda
see lõpeb halvasti. aga nad ise ütlevad üksteisele küll nii. tähendab, see ei ole teatud kontekstis solvav. aga teises on. kui kirjanik ütleb lause, et ma tahtsin oma teosega öelda, et... siis võib lugeja alati küsida, aga miks sa siis ei öelnud. reaalsus asub küll väljaspool kultuuri, kuid ainult kultuuri sees muutub see maailm tähenduslikuks ja produktiivseks. kultuur loob reaalsust, mitte ainult ei kirjelda seda. samal kultuuritekstil on erinevaid tähendusi, ja need tähendused ongi konfliktide alus kultuuriväljal. veel kaks mõistet inkorporatsioon : sisaldav kaasahaaramine resistentsus : vastupanulisus cultural studies tekkis birminghamis subkultuuride uurimisest 60ndatel. kõrgperiood oli 80ndatel, aga ka 70ndatel osaliselt. näide resistentsuset : tarvitatakse teatud objekte valesti : haaknõelu, aga valesti. haakristi, aga valesti : vaevalt et joseph goebbelsile oleks meeldinud, kuidas punkarid haakristi kandsid