ta muudaks maailma, sotsiaalseid suhteid ei toimunud *kõrge ja madala piiride sidumine elitaarsus 48 *1968 Pariisi rahutused inimeste teatav n õudlikkus kultuuri endale omandada inimesed avastasid endas v õime võtta kasutusse elitaarseid kultuuriobjekte *popkunstkunstisf ääri hakati tooma argielu objekte galeriid ja muuseumid Andy Warhol reaalse elu maailma tsiteerimine *erinevate tekstide uurimine: S.Sontag "Notes of Camp" kultuuritekstid saavad oma väärtuse, sp et on ületanud hea ja halva piiri teatav public, kes armastab vaadata kuntiteoseid selliselt (geid) *modernism selged vastused selgetele k üsimustele, valgustuse pärand. *postmodernismi vastased p õhihäda on relativism (suhtelisus), nad ei usalda tõekatekooriaid, eesmärk ei ole tõeni jõuda *modernism sai eksisteerida ainult kesksete väärtuste kaudu JeanFrancois Lyotard (1924 1998) *"Postmoderne olukord" 1907 *"Ülevaade teadmisest"
võimuga vms · Barthes o ,,Mütoloogiad" jaguneb kahte ossa Esimene: lühiksed ja tervad esseed, kus ta analüüsib erinevaid nähtusi meedias ja kunstis, mida ta kohtab enda ümber. Ta vaatab seal nt mänguasju, maadlust, striptiisi, pesupulbrireklaami, analüüsib keelt, mida kasutatakse jne. Barthesi huvitab, kuidas pannakse müüte kokku. Kultuuritekstid pole lihtsalt mudelid, mis midagi tähendavad, vaid nad pannakse midaig tgähendama. Barthesi järeldus on see, et mis on argimüütide loogika, kõike seda mis on konstrukeeritud. Müüt on konstruktsioon aga samal ajal esitatakse Denotatsioon esimese astme suhe Konnotatsioon teise astme suhe Tähistatav ja tähistaja mooustavad märgi ja see märk ise muutub tähistajaks uuel tasandi.
intertekstuaalsus : iga tekst on intertekst : iga keel on teataval määral valmissstruktuur, millesse inimene siseneb. iga tekst on ka diskursus : me tunneme iga teksti ära selle omaduste kaudu, me saame fragmentide järgi teada, kuidas me peaks seda teksti lugema. kui jutt algab sõnadega ühel isal oli kolm poega, ja edasi läheb asi, nagu matrixis, siis me mõistame, et tegu on millgi segasega. katkendi järgi me oskame lugeda ka ülejäänud. igas tekstis on olemas teised kultuuritekstid, millest see koosneb, iga tekst võtab kaasa teised tekstid. asi ei ole mõjutuses. pole olemas mingit allikat, millest tuleb mõjutus, see ei ole sellega seotud. intertekst on lihtsalt kõikide allikate teavustamine. siin on sarnasusi lacani käsitlusega : inimese mina sünnib keelde sisenemise kaudu [sellega on tegelt keerulisem, sest ka primaatidel, elevantidel ja delfiinidel on olemas minateadvus : suht kavala katsega tuvastatud] teksti jääb alati tähendusi üle