Arvatakse, et soome-ugri keelte ühtsest algkeelest lahknemine algas kuskil 12 000 aastat tagasi (nooremast kiviajast alates). Seto rahva ja keele eraldumine jääb seejuures lahknemise viimasesse järku, mil Lõuna-Eesti hõimud (seto, võro, mulgi, tartu) jagunesid selgemalt eristatavateks oma keelega (või murretega, murrakutega) piirkondadeks. Paljude erinevuste kõrval võib leida mitmeid sarnasusi, mis viitavad ühisele kultuuritaustale. Seega võime väga tinglikult viia seto vanemad laulud ja sellega ka laulukeele arenguloo soome-ugri alghõimu aegadesse. Seto keele elujõulisust nõrgestas peamiselt 20. sajand, mil elukorralduses muutus palju. Setode sulandamine eestlaste hulka 1920.-1930. aastatel, rahva teadlik laiali pillutamine ja kohalike keelte põlgamine nõukogude ajal olid peamised põhjused, miks seto keele kõnelejate hulk 20. sajandi vältel tohutult langes
piirkonnana. Kirjanduses kasutatakse erinevaid Lähis-Ida piiritlusi. Sõna Lähis-Ida on tulnud saksakeelsest sõnast Naher Osten (Lähis-Ida). Selline termin on veel kasutuses vene, poola, horvaatia ja bulgaaria keeles. Ingliskeelne kirjandus viitab sellele regioonile harilikult kui Middle East ehk Kesk-Ida. Lähis-Ida hõlmab araabia kultuuriruumi maid läänest, Põhja-Aafrikas paiknevatest Liibüast ja Egiptusest kuni Omaanini Araabia poolsaare kirdeosas. Vaatamata ühtsele kultuuritaustale on suurregiooni kuuluvad maad väga erineva sotsiaal-majandusliku arenguga. See puudutab ka turismimajandust. Suurregiooni kuulub Iisraeliga läbipõimunud naaber Palestiina omavalitsus, mille territoorium jaguneb kahte eraldi ossa: Gaza ja Jordaani jõe Läänekallas. Lähis-Ida suurregioon on ainus, mida UNWTO ei liigenda regioonideks. (Kase, Juust 2011: 134) Mõiste Lähis-Ida tähendab tänapäeval regiooni, mis ulatub läänest Atlandi ookeanist kuni itta Afganistanini
ühendas kogu Saksamaa). Esialgu mängis Euroopa poliitikas olulist rolli ka Osmanite Türgi, mis XVII sajandi lõpus suutis taas Viini piirata, kuid alates XVIII sajandist algas riigi mandumine, ehkki kontroll Balkani alade üle säilitati 19 sajandi teise pooleni ja osalt kauemgi. Türgi puhul peab arvestama, et kuigi riik kuulus kahtlemata Euroopa rahvusvaheliste suhete süsteemi, jäi ta Euroopa rahvusvahelise ühiskonnaga nõrgalt seotuks tänu oma teistsugusele kultuuritaustale. 17 sajandil ja 18 sajandi I poolel mängis olulist rolli ka veel Holland (Ühendatud Provintside Vabariik). 31 Seega määrasid rahvusvahelise poliitika Euroopas (ja põhimõtteliselt kogu maailmas) suhted nende 4 - 6 suurriigi vahel (Prantsusmaa, Suurbritannia, Austria ning Preisi/Saksamaa, Venemaa). 2. Prantsuse-Hispaania sõjad
annaabi.ee 
