rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Perekond Jannseni kodu Tartus, Tiigi tänaval, muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks Jakobsonile ja Hurdile võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist. Eesti kultuurilukku on Jannsen läinud pideva eesti ajakirjanduse rajajana, eesti rahvusliku liikumise keskse tegelasena. Kõigi oma ettevõtmistega virgutas ta eestlaste rahvustunnet ja kultuuritarvet ning pani aluse elujõulistele kultuuriinstitutsioonidele.
Kaasmaalaste seas saavutas ta rahvamehe tuntuse ja hüüdnime papa Jannsen juba oma eluajal. Tema üksikisikuline püüdlus avas tee eesti ajakirjandusele, mis tõstis tublisti rahva eneseteadvust. Jannseni tahe eesti rahvast aidata sellega aga ei piirdunud. Luues lauluselts ,,Vanemuise" andis Jannsen rahvale võimaluse näha maakeelset näidendit. Ma arvan, et Jannsen oli eesti rahva hulgas tuntud oma eestimeelsuse poolest. Ta virgutas eestlaste rahvustunnet ja kultuuritarvet ning pani aluse elujõulistele kultuuriinstitutsioonidele. Ta pidas vajalikuks, et ka haritud ja paremale järjele jõudnud eestlased oma rahvusele truuks jääksid. Arvan ka, et tema ja tema ajalehe edule aitas kaasa eelkõige see, et ta kasutas oma ajalehtedes ja kõnedes rahvuslikku jutustamislaadi. Ta suutis kõige raskemad ja keerukamad sõnumid edasi anda muhedas vestestiilis, lugeja tasemega kohanedes. Ilma Perno Postimeheta ja ilma Jannsenita ei teaks me vahest seniajani, et
üritust 12 000 15 000 pealtvaatajat. Nõnda sai sellest esimene eestlaste rahuslik suursündmus. Muuhulgas lauldi laulupeol esimest korda Friedrich Paciuse viisi ja Johann Voldemar Jannseni sõnadega laulu ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millest sai hiljem Eesti hümn. Johann Voldemar Jannsen organiseeris veel teisegi laulupeo 1979 aastal. Ka seal esitati mitmeid Jannseni kirjutatud laule. 1870. aastal virgutas Jannsen eestlaste rahvustunnet ja kultuuritarvet Eesti Põllumeeste Seltsiga Tartus. Jannseni surm 1880. aasta 1.detsembril haigestus Jannsen afaasiasse, mis võttis ära Jannseni kõnevõime, kui ka mälu. Hiljem mingil määral suutsid arstid ta kõnevõime taastada, kuid Johann Voldemar ei saanud enam siiski halva tervise pärast tööd jätkata. Johann Voldemari ajalehte ja seltse hakkasid edasi juhtima uued tegelased, sealhulgas poeg Harry. Johann Voldemar Jannsen suri kümme aastat pärast tema haiguse avastamist. Ta suri 1890.
annaabi.ee 
