mõju: · Eesti kultuurkeele ja emakeelse teadusliku terminoloogia teke · Keskhariduse levik · Järsult suurenenud trükiste (raamatud, ajakirjandus) arv · Vabad kontaktid teiste maadega, kultuurivahetus · Tihe kultuuriasutuste (raamatukogud, rahvamajad) võrk · Seltsitegevus ehk kultuuri iseorganiseerumine · Vähemusrahvuste kultuurautonoomia (juudid, venelased jt) · Uued kultuurikanalid (kino, raadio, foto) · Kultuuritarbijaskonna kasv · Professionaalse kultuuri väljakujunemine ja kutseühingute (kirjanike, kunstnike, heliloojate jt liidud) teke · Riiklik toetus eesti kultuurile Kuna eestlaste kirjaoskuse tase oli kõrge, hakati hariduselus arendama ühtluskooli ideed, st kohustuslikuks muudeti kõigile 6-klassiline algharidus (see oli tasuta). Siis järgnes 5- klassiline gümnaasium (60-90 krooni aastas), selle lõpetajad said 1920-tel aastatel otse ülikooli
Järsult suurenenud trükiste (raamatud, ajakirjandus) arv Vabad kontaktid teiste maadega, kultuurivahetus Tihe kultuuriasutuste (raamatukogud, rahvamajad) võrk Hilary Karu 65 D 11 EESTI AJALUGU Seltsitegevus ehk kultuuri iseorganiseerumine Vähemusrahvuste kultuurautonoomia (juudid, venelased jt) Uued kultuurikanalid (kino, raadio, foto) Kultuuritarbijaskonna kasv Professionaalse kultuuri väljakujunemine ja kutseühingute (kirjanike, kunstnike, heliloojate jt liidud) teke Riiklik toetus eesti kultuurile Haridus Eestlaste kirjaoskuse tase oli kõrgehakati hariduselus arendama ühtluskooli ideed kohustuslikuks muudeti kõigile 6-klassiline algharidus (see oli tasuta). 5-klassiline gümnaasium (60-90 krooni aastas) selle lõpetajad said 1920-tel aastatel otse ülikooli.
· Eesti kultuurkeele ja emakeelse teadusliku terminoloogia teke · Keskhariduse levik · Järsult suurenenud trükiste (raamatud, ajakirjandus) arv · Vabad kontaktid teiste maadega, kultuurivahetus · Tihe kultuuriasutuste (raamatukogud, rahvamajad) võrk · Seltsitegevus ehk kultuuri iseorganiseerumine · Vähemusrahvuste kultuurautonoomia (juudid, venelased jt) · Uued kultuurikanalid (kino, raadio, foto) · Kultuuritarbijaskonna kasv · Professionaalse kultuuri väljakujunemine ja kutseühingute (kirjanike, kunstnike, heliloojate jt liidud) teke · Riiklik toetus eesti kultuurile Kuna eestlaste kirjaoskuse tase oli kõrge, hakati hariduselus arendama ühtluskooli ideed, st kohustuslikuks muudeti kõigile 6-klassiline algharidus (see oli tasuta). Siis järgnes 5-klassiline gümnaasium (60-90 krooni aastas), selle lõpetajad said 1920-tel aastatel otse ülikooli. 1930-tel aastatel