talbad Kammkeraamika Töödeldud Kütid ja Lääneranniku Surnud sängitati tulikiviesemed, kalastajad, idamaad asula kivikirves valmistasid territooriumile ehteid Venekirved Venekirved, Loomakasvatus, Indoeuroopa, - kõblas kultuuritaimed, Balti hõimud sõjapidamine Haldusjaotus muinasaja lõpus: Maakonnad kihelkonnad (45) külad talud. Eestlaste relvad olid odad, mõõgad, sõjakirved, sõjanuiad. Väeüksuseks oli malev. Eestlased olid kindlustatud linnuste ja relvadega e võrdne varustus naabritega. Esimesed teates eestlasest olid 98. a. ''Germania'' aestid ja fennid. II Al Jahis 1154 Maailmakaardi kirjeldus
Sotsiaal-kultuurilised tegurid Maaomand, pärimine, talu suurus jmt Mulla viljakuse vähenemise/hävimise põhjustavad tegurid ning näited mulla kaitsmise kohta: Terasspõllud (erosioon); Liigniiskus, liihme väetamine, sooldumine, keskkonna mürgid, üle karjatamine Iseloomusta põllumajandust ja selle mõju keskkonnale eri loodusoludes ning arengutasemega riikides: ? Riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengu eeldused ning areng: ? Tähtsamad kultuuritaimed(Peamine kasvupiirkond ning eksportijad) NISU-kasvab peamiselt euroopas, natuke igas maailmajaos, moodustab 30% maailma teraviljasaagist. Suurimas nisutootjad: Hiina, India. Eksportijad:USA. MAIS kasvab põhja-ameerika, hiinas (natuke igas maailmajaos) Suurimad tootjad:USA, Hiina. Eksportijad: Hiina, India RIIS- Kasvab aasias(India, indoneesia (Kagu aasia) vajab niisket kliimat. Suurim tootja Hiina
Söödakultuurid- juurviljad, põldhein Kiukultuurid- puuvill, lina, kanep jt. Köögiviljad- tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad, marjad- apelsin, õun, viinamari jt Loomakasvatus: Veised- piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad- villa- ja lihalambad Linnud- kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad- polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad- hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus Erinevates agrokliimavöödetes kasvatatavad kultuuritaimed Polaarkliima Jahe parasvööde- rukis, kartul Mõõdukas parasvööde- nisu, oder, kaer, viinamari, puuviljad Soe parasvööde- oliivipuu, tsitruselised, puuvill, riis, soja, viinamari Lähistroopiline- talinisu, mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised, riis Troopiline- datlipalm, puuvill, suhkruroog, riis, nisu Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne- hirss, maapähkel, puuvill, riis, suhkruroog
3 D. 4.Veeproovide võtmine ja analüüs E. 1. Kas läbi Maardu linna voolav jõgi on reostunud Ülesanne 7. Oletame, et taimede organid ja talitlused ei reageeri valgusele eri lainepikkustele ühtmoodi. Seda on näha ka toodud katsest joonisel. Selgitage jooniste põhjal, kuidas on seotud valgusega: a) Lehtede ja varre kasv Fotosüntees(Kultuuritaimed 8000- 20 000 lx) b) Õitsemine Paljunemis võime. Antud katse hüpoteesiks oli: Taimede organid ja talitlused ei reageeri valgusele eri lainepikkustele ühtmoodi. Antud katse küsimuseks/probleemiks oli: Kas taimed reageerivad valguse erinevatele lainepikkustele ühtemoodi? Ülesanne 8. Diagrammil on esitatud andmed merikotkaste munakoore paksuse kohta. Sinu ülesandeks on: a. Arvutada munakoorte keskmine paksus ajavahemikel 1880-1900 ning seejärel 1980-2000.
on vaid üks suur ja õitsev väli. Kuna vett ei jagu just kauaks, siis õitevad ja viljuvad taimed väga kiiresti. Samuti on omandanud taimedel väikesed lehed või astlad aurumise vähendamiseks. Iseloomulikumad kuivalembelised taimed on kalligoonum, saksauulid, tamariskid, agaavid, aaloed, kaktused, piimalilled, velvitsiad. Mitmeaastased taimed on kõrbetarn, puju ja kaameliastel. Kõrbe päritolu kultuuritaimed on arbuus ja melon. Kõrbes kasvatatav tähtsaim kultuuritaim on datlipalm. Paljudel kõrbes kasvavatel kaktustel on söödavad viljad ja lihakas varre sisu. Aaloe lehed on vahaja kattega ja hästi paksud - ikka kaitseks veekaotuse vastu. Paksematest lehtedest aurab on veekadu väiksem kui õhematest lehtedest. Mõned aaloe liigid on oma koha leidnud meiegi kodudes, sest aaloe mahlal on mitmeks puhuks raviv toime. Namiibi kõrbes kasvab üks väga haruldane taim - velvitsia
Eurooplaste väljaränne (18.saj) Enne maailmaavastusi teati u 1/5 maakera pindalast, varauusaja lõpuks teati juba 4/5. Maailmakaubanduse kujunemine ja hindade revolutsioon. Uuest Maailmast Euroopasse veetud väärismetallid põhjustasid16.saj kiire inflatsiooni. Vilja hind tõusis viis korda ja käsitöö hind kolm korda. Euroopa majandusliku raskuspunkti ümberpaiknemine. Kaubateede ristumiskohaks saab atlandi ookean ehk kaubateed paiknevad ümber. Uued kultuuritaimed: kakao (Kolumbia), kartul. Toodi sisse neegriorje, sest nad olid tugevad. Paljud indiaanlased surid haigustesse, mis eurooplased endaga kaasa tõid. Loodusteaduste areng. Meditsiini ja anatoomia areng. Keskajal ei olnud inimese keha üldse oluline. Andreas Vesalius paneb aluse teadlikule anatoomiale. William Harvey avastas imetajate vereringe ja lõi kujutluse vere ringvoolust kehas.
annaabi.ee 
