enamasti mängitakse kirikutes, kuid on olemas ka koduoreleid. Orel töötab viledega, mida suurem vile, seda madalam heli ja mida väiksem vile, seda kõrgem. Eesti kuulsaim oreli valmistaja on A. Kristal. Muusikamuuseumis on ja väntorelid mille ajalugu ulatub 18.sajandisse. Neid pille mänigsid vanasti vaesed ja kerjused, kes sellega elatist teenisid. Eestisse jõudsid väntorelid sarnaselt teiste välismaiste muusikariistadega, koos rändmuusikute ja loomuliku kultuurisuhtluse läbi. Muuseumis on ka eraldi ruum eesti rahvuspillidele. Seal võib näha moldpilli, mis on ühe keelega keelpill, mida mängitakse poognaga. Samuti võib seal näha ka sukusarve, mis on tühjaks tehtud sarvest puhkpill. Veel on seal väljas ka lõõtspill, kõige kuulsaim lõõtspilli mängija on A. Tepo. Mulle meeldis Teatri- ja Muusikamuuseum väga. See oli palju huvitavam ja põnevam kui ma algselt arvasin. Giidi jutt oli väga huvitav, kuid samas ka lihtsasti kuulatav
läbiviimisel. 1998. aastast on Tallinnas Goethe Instituut. Goethe Instituudi prioriteetideks on kultuuritöö ja saksa keele õpetajate täienduskoolitus. Saksa Akadeemiline Vahetusteenistus (DAAD) on lähetanud õppejõude Tartu ja Tallinna ülikoolidesse. Pidevalt laienevad kontaktid nii kohalike omavalitsuste kui ka kirikute ja koolide vahel ning kasvav huvi erinevate vahetusprogrammide vastu kinnitavad EL-ga liitumisel veelgi intensiivistunud kultuurisuhtluse jätkusuutlikkust. Saksa Välismaise Koolihariduse Keskust Eestis esindav saksa keele õppekonsultant koordineerib Eesti koolides saksa keele õpetajate tööd. Alates 2002. aastast saab Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelses osakonnas kooli lõpetada nii Saksamaa LV kui ka Eesti Vabariigi gümnaasiumi lõputunnistusega. Majandusalane koostöö Majandusalane koostöö on Eesti ja Saksamaa vaheliste suhete üks olulisemaid valdkondi.
04 Kultuurivara, mis siirdub eelnevatelt põlvkondadelt järgnevatele. Nii vaimne kui materiaalne loome. Tunnetatud side minevikuga. Minevikku tõlgendatakse kaasaja vajadustest lähtuvalt. Väärtustamine on hindamisprotsess, et mida üldse kultuuripärandi alla arvatakse. Oluline on kriitiline vaatepunkt. Kultuuripärand on sotsiaalselt konstrueeritud. Kultuuripärandi määratlus on ideeline, ideoloogiline protsess. Moderniseerumine ja üleilmastumine Kultuurisuhtluse muutunud kontekst. Kultuurinähtuste teisenemine ja kaduvus. Ajaline pinge õilistamine. Mineviku, oleviku ja tuleviku suhe. Muundav kultuuriline toode etteantus ja sotsiaalne konstruktsioon. Kultuurielemendid muutuvad omaette tooteks, mille järgi kehtestatakse see, mis on kultuurpärand. Materiaalse ja vaimse kultuuri vahekord. Vaimse kuvandi praktikate juures on alati ka materiaalne esindatud. Kelle poolt on määratletud, et teatud asju (maju) peetakse väärtuslikuks
annaabi.ee 
