kultuurist, vaid olid pärit evolutsiooni varasemalt astmelt. Emotsioonid ja kultuur Vastupidi Darwini uurimusele on paljud antropoloogilised ja etnograafilised uurimused andnud hulgaliselt tõendusmaterjali, et nii emotsiooniväljendused kui ka inimeste emotsionaalne kogemus ja emotsioone kirjeldav sõnavara võib kultuuriti erineda. Paljude emotsiooniuurijate arvates võib iga emotsioonikomponendi juures rääkida nii universaalsetest kui ka kultuurispetsiifilistest aspektidest. Kultuur võib oluliselt mõjutada seda, millisesse kategooriasse sündmus liigitatakse ja milline hinnang talle antakse. Seda, kuivõrd on emotsioonide väljendamine reguleeritud kultuurinormide ja tavade poolt, on tõestanud Paul Ekmani ja Wallace Frieseni uurimused. Nad järeldasid, et igas kultuuris võivad emotsioonide väljendamisel kehtida oma väljendusreeglid (ingl display rules). Ekman ja Friesen lõid ka 1978
Lisaks on paljud uurijad rõhutanud aju parema poolkera erilist rolli emotsioonide kogemisel ja reguleerimisel, millest tulenevalt näiteks kalduvad inimesed emotsionaalsetele küsimustele vastates pilku vasakule pöörama. Nimeta tuntud emotsioonide uurijaid. Jaak Panksepa - Eestlane Paul Ekman Richard Davidson Charles Darwin Milline on kultuuri mõju emotsioonide väljendamisele? Rääkida võib universaalsetest emotsioonidest, mis on kõigile omased ja kultuurispetsiifilistest aspektidest. Näiteks head ja halvad uudised, suhted teiste inimestega, lühi- või pikemaajaline kodust eemal viibimine jne. Nt kui meie jaoks on hea olla paar tundi üksi kodus, siis utku eskimote jaoks Kanada-Artikas tähendab see ennekõike sotsiaalset isolatsiooni, põhjustades kurbust ja üksindust. Sensoorsed protsessid. Meeled. Taju Taju definitsioon ja eesmärk. Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn tajukujund)
6) Emotsiooni kiire teke 7) Lühiajaline kestus 8) Emotsiooniga kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt 9) Emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata. 11.4. Emotsioonid ja kultuur Emotsiooniväljendused kui ka inimeste emotsionaalne kogemus ja emotsioone kirjeldav sõnavara võib kultuuriti erineda. Iga emotsioonikomponendi juures võib rääkida universaalsetest ehk kõigile inimestele omastest kui ka kultuurispetsiifilistest aspektidest. 11.5. Võime ära tunda näoilmeid on pärit loomariigist Rahvahulgast leitakse kiiremine vihane nägu kui rõõmus nägu. Tegemist on kaasasündinud automaatselt toimiva võimega avastada eluliselt oluline sündmus. Vihase näoga liigkaaslane on potentsiaalne oht. Me sünnime maailma juba ajus valmis oleva masinaga, mille otstarbeks on muude asjade seast üles leida inimese nägu. 11.6. Emotsioonid ja aju