suhtlemist lihtsustada. Tekib aga küsimus, kas ühe kultuuri sügavam mõistmine tähendab automaatselt ka paremat arusaamist teistest kultuuridest, millega ei olda veel nii tuttav? Uuringud on seda tõestanud inimestel, kes olid palju reisinud ja mitmesuguste kultuuridega kokku puutunud, oli suurem kultuuriempaatia, paindlikumad suhtlemisoskused, avatum maailmavaade ja muud omadused, mis 3 vähendasid kultuurisokki. Samas on vaja veel kindlamaid tulemusi, enne kui väita, kas isiksuseomadused mängivad teise kultuuriruumiga kohanemisel sama suurt rolli kui nt reisides omandatud isiklikud kogemused. Kultuuridevaheline õpe Inimestele, kellel seisab ees pikem viibimine teises kultuuriruumis, korraldatakse koolitusi, mis metoodika alusel jagunevad kolme kategooriasse: üldinformeerivad, teise rahvuse mõistmisele orienteeritud ning teises kultuuriruumis tulemuslikuma
Väärtused moodustavad väärtussüsteemi, kus väärtused on järjestatud hierarhiliselt. Väärtussüsteemid esinevad kõigis ühiskondades, nad olla individuaalsed, grupilised, rahvuslikud, ühiskondlikud. Igal inimesel on oma väärtushierarhia, mille järgi antud inimene instinktiivselt käitub. Kultuur (missuguse kultuuriga on tegu, millised sümbolid, rituaalid, tabud, tavad, moraalinormid, seadused, väärtused filmis kajastamist leiavad, kas esineb etnotsentrismi, kultuurisokki, kultuurikonflikte. Samuti tooge välja, kas filmis on märgata subkultuure, neile omaseid sümboleid, materiaalseid, normatiivseid või kognitiivseid tunnuseid) Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõivasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16 sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast
1) avalikult teadvustatud normide ja isiklike normide vahel 2) normide ja tegeliku käitumise vahel. Tegelikku käitumist mõjutab sotsiaalne 50 keskkond, individuaalsed omadused ja staatus. Hofstede: kultuur kui mõistuse kollektiivne programmeerimine, mis eristab ühte kategooriasse kuuluvaid inimesi teistest. Oluline "kollektiivne programmeerimine", s.o. protsess, millele allume kõik. Inimene võib kogeda kultuurisokki. Kultuurishoki terminit kasutati esimest korda 1958 aastal. , seda defineeritakse kui rahutust või ebameeldivat tunnet, mis tekib siis kui inimene läheb tema jaoks täiesti uudsesse keskkonda. Tekib nii psüühiline kui füüsiline ebamugavustunne. Sümptomid: kurbus, melanhoolsus, valud, allergiad. Enesekindluse puudumine, koduigatsus, identiteedikriis jne. Kultuurisokil on 5 faasi: 1. faas - eufooria lühike periood, naudib uut ümbrust, on kõigega rahul; 2
annaabi.ee 
