uurib ühte balzaci lühiteost : teda huvitab kuidas erineva pikkusega tekstifragmendid erinevad teistest tekstifragmentidest. teda huvitab, kuidas lugeja nendest erinevustest aru saab. et siis, kuidas lugeja on võimeline tõlgendama teksti lugemist koodide kaudu. koodid on seotud sellega, mida lugeja juba teab (mida meie juba teame). me teame mingeid koode, ja need lubavad meil teksti lugeda. koodiga koos tuleb midagi muud veel : tuleb teatud ootus teksti suhtes ja teatud kultuurised eeludsued. kirjandusteos on teatud ootuste ja üllatuste väli. intertekstuaalsus : iga tekst on intertekst : iga keel on teataval määral valmissstruktuur, millesse inimene siseneb. iga tekst on ka diskursus : me tunneme iga teksti ära selle omaduste kaudu, me saame fragmentide järgi teada, kuidas me peaks seda teksti lugema. kui jutt algab sõnadega ühel isal oli kolm poega, ja edasi läheb asi, nagu matrixis, siis me mõistame, et tegu on millgi segasega
nendest loobuda ja minema visata. Interpreet. Modernimilikku kultuuri iseloomustab ekspert-kultuuriline teke. Diferentseerumine läheb nii kaugele, et tekivad iseendasse kapseldunud valdkonnad. Ei saa aru, mida kunstnikud või teadlased räägivad. Tekib vajadus vahendamise suhtes. Peaks looma keelelisi sidemeid. Seda rolli peaks kandma filosoof, et tuua ekspert-valdkondi kommunikatiivsesse mõistustesse. Filosoofia pole siis kohtunik, vaid sillaks. Kultuuriõhtsus on väärtus. Kultuurised peavad aru saama teineteisest ja mitte rääkima privaat-keeles. Ühendavad sõnavarad ja kommunikatiivsete vormide ülesanne peaks olema universaalne ülesanne. Filosoofial on olnud universaalsuse pretentsioon, et see võiks talle kuuluda. „Silla loomine“ eeldab ühist reaalsust. Rorty, postmodernism, aga eeldas, et pole reaalsust ja ei saa ühist keelt luua. See pole aga õige Habermasi silmis.
pärastrohkem muret, mehi huvitab rohkem seksuaalne pool. Seltsiarmastus e kaaslusarmastus Hõlmab vastastikust usaldust, hoolivust, sõprust, tahet jagada intiimseid fakte ja tundeid. On pikemaajalisem. Enese avamine muutub aja möödudes suuremaks ja laiemaks. Sõltub palju suhte hetkeseisundist. Märksa väiksema kirega. Bass (armastuse uurija), on olemas partneri valikul mõned üldisemad reeglid. Neist universaalseim on vooruslikkuse väärtustamine. Kultuurised erinevused nt kui oluliseks peetakse suhtes romantilise armastuse olemasolu abielu tingumusena. Meie eeldame, et inimesed abielluvad siis armastavad ja vastupidi. Kogu maailma arvestuses on see üsna väikese osakaaluga. Kokkuleppeabielud. Meie armastame ja abiellume, nendes kultuurides abiellutakse ja hakatakse armastama. Vt slaidlit joonist Suhteprobleemid Inimeste vahel eksisteerivad suured individuaalsed erinevused selles, mida tähendab kellegiga suhtes olemist
annaabi.ee 
