vene soost teadlaseid -- majandusteadlast Mihhail Bronsteini (1923), kunstiteadlast Boriss Bernsteini (1924), kinokunstiteadlast Tatjana Elmanovitsit (1934). Ka venekeelne meedia Eestis on peale 90. aastate alguse mõõnaperioodi taas kosunud. Täna töötab Eestis neli venekeelset raadiojaama, Eesti Televisioonis on venekeelsete saadete toimetus, iga päev antakse eetrisse venekeelset uudistesaadet "Aktuaalne Kaamera", venekeelseid kultuurisaateid teeb ka eratelevisioonikanal Kanal 2. Üksnes Tallinnas ilmub kaks venekeelset päeva- ja kaks nädalalehte, samuti ilmuvad venekeelsed ajalehed Pärnus ning IdaVirumaal. Venekeelne internetiportaal Delfi on atraktiivne just noorte seas. 14. märtsil 2002. aastal anti esmakordselt kätte riikliku fondi Kultuurkapital kirjanduspreemia parimale vene keeles kirjutavale autorile, kelleks osutus Larissa Vanejeva (1955). Eestis elavad ja töötavad
eakaaslaste mõttemaailmas oluline roll. Selle kaudu oli võimalik näha, kuidas elatakse raudse eesriide taga. Paratamatult nähti, et seal on elu parem. Paljud minu ema vanused neiud tahtsid minna näiteks soomlasele mehele. Seega kujundas Soome televisioon oluliselt minu ema põlvkonna väärtusi ja maailmapilti. Vahel kuulas mu ema raadiot. Eesti raadiotest oli oluline Vikerraadio. Sealt sai kuulata uudiseid Eestist ja mujalt Nõukogude Liidust, kultuurisaateid ning muusikat. Ühtegi konkreetset programmi mu ema ei jälginud. Raadiost kuulas ta seda, mis sealt parasjagu tuli. Samuti oli vahel kuulda Radio Luxembourgi, kust lasti välismaist muusikat. Mu ema teabeväljas mängisid olulist rolli ka raamatud. Ta oli sage raamatukogu külastaja. Teda huvitasid maailmaklassika ja kriminullid. Mu ema oli väga tihe teatri- ja kinokülastaja. Teatris vaatas ta ära peaaegu kõik etendused, mida mängiti
Teine väga suur eelistus on ,,Pealtnägija", sellele järgnevad arutelud ja päevakajasaated. Elamuslikust programmist on esikohal ,,Õnne 13". 7. Elamustele orienteeritud, välismaise programmi vaataja (10% eestlastest) on sagedane televaataja, keda iseloomustab huvi elamuslike saadete järele (välismaised ja kodumaised põnevussarjad, huumor ning mängud). Uudistest eelistab ,,Reporterit", ei jälgi arutlevaid, päevakajalisi ega kultuurisaateid. Vaatab regulaarselt Kanal 2 ja TV3, ETVd vähem. 8. Üksikkülaline internetis (10% eestlastest) on juhuslik televaataja, kes televiisorit vaatama sattudes jälgib pigem elamuslikku programmi, lisaks krimi-ja olmereportaazidele ning uudistele (,,Reporter") ka mänge ja tõsielulisi show'sid, välismaiseid põnevussarju ja üldhuvisaateid. (Rannu, 2010) 11 4. TNS EMORI ANDMED KESKMISE EESTLASE TELEMEEDIA TARBIMISE HARJUMUSTE KOHTA 2014.
annaabi.ee 
