suhtes. Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia jaoks fundamentaalne. Ei esitata hinnanguid ega alaväärtustavaid väiteid. etnotsentrism: enda kultuuri paremaks pidamine, teiste kultuuride hindamine enda kultuuri väärtuste ja mõtteviiside alusel. Pole enam tõepüüdlusega teadus, vaid propaganda. Samas on olemas ka loomulik etnotsentrism, loomulikult peetaks end teistest paremaks. Inimesele pole loomulik olla kultuurirelativistlik. emic: keskendub inimeste endi seletustele ja tähenduskategooriatele, uurib kultuuri seestpoolt. Uurija pole kunagi targem kui uuritavad. Lähtutakse uuritavate enda maailmatunnetusest, viisidest, kuidas asju seletada. Lähtumine kohalikust diskursusest. Võimaldab paremini kohalikku ühiskonda mõista. etic: üldiste tähenduskategooriate rõhutamine, kultuuridevahelistest tähenduskategooriatest lähtumine, pigem väline. Võimaldab paremini läbi viia
Arenes välja 20ndatel. Püüti kultuuriarengule leida uudseid tõlgendusi. Põhiline mõte jääb alles: kultuur areneb. Leslie White väidab,et evolutsioon väljendub töösse rakendatud energia suurenemisega ajaloos. Üha arenev tehnoloogia annab suurema kontrolli inimesele ja seetõttu kultuur areneb. Ta jääb ka seisukohale,et kõik kultuurid arenevad sarnaselt. Ta ei räägi välistest mõjudest kultuurile, vaid kultuur areneb siseselt. Marshall Sahlins(1930), Julianne Steward. Kultuurirelativistlik koolkond Kõiki kultuure uurida erinevalt. Igale kultuurile erinev lähenemine. Melville J.Herskovits.(Boase õpilane). Eesmärgiks võimalikult erinevalt tähistada kultuuri eripärasi. Eri ühiskonnad toimivad erinevate põhimõtete järgi. Interpreteeriv antropoloogia(sümbolanalüüs, sümboolne antropoloogia, semiootiline antropoloogia). Seostub Clifford Geertzi uurimusega. 1973 – paneb oma artiklid kokku üheks kogumikuks. Kirjutab sissejuhatava peatüki. Pealkiri:
Inimene omistab oma elamustele mingi afektiivse kategooria, sõltuvalt olukordade tõlgendamisest. Emotsioonide väljendumisest füüsises Põhiküsimused selle teema all on: „Millised on objektiivselt registreeritavad tunnused inimese välimuses ja/või füsioloogilistes muutustes, mis ühemõtteliselt viitavad teatud kindla seisundi olemasolule?”; „Kas emotsioonide väljendumine on bioloogiliselt determineeritud või kultuurirelativistlik?”; „Kas ja kuivõrd on emotsioonide väljendumine tahteliselt kontrollitav?” ning „Millised on emotsiooni väljendumise mehhanismid?”. Paljud emotsioonid omandatakse jäljendamise teel, ent samas on osa emotsioone (nt ehmatus) juba kaasasündinud, sest ka pimedad on suutelised ehmatama, ehkki nad ei ole näinud seda, et jäljendada. Kestvamate ja keerukamate reaktsioonide puhul asetub kaasasündinud reaktsioonimallile õpitud
annaabi.ee 
