Ühed meist väidavad üht, teised teist ja kolmandad kolmandat. Kuid siiski mille üle võiksid eestlased uhked olla? Mõeldes juba kaugele kaugele minevikku, võib öelda et Eesti on olnud juba siis ühte hoidev riik. Olen uhke juba selleüle, et meie oma rahvas, kes on nii väike, aastasadade vältel nii paljude teiste rahvaste poolt ahistatud, vallutatud, orjastatud ja piinatud on kõigest edukalt välja tulnud ning oma kultuuri loonud. Oleme kultuurirahvas. Olen uhke selleüle, et meie poisikesed koolipingis läksid vabadussõtta oma riigi eest, kuigi paljud täismehed ei uskunud iial, et Eesti vabaks võik saada. Ja tänu neile poisikeste noorusentusiasmile on Eesti maailmas ainus riik, kes sõjaliselt saanud jagu Venemaast. 1991 aastal sai Eesti taas vabaks. Vabaks kuritegelikust totalitaarreziimist - ja seda veretult, intelligentselt, mis on jällegi võrdlemisi ainulaadne maailmas (nt: Vene-Gruusia vastasseisu taustal).
blogspot.com/ . Panustab ka vahelduva aktiivsusega Tartu NAK'i blogisse, aga seal põhiliselt üritustest, mis seoses NAK'i või Tema ettevõtmistega. http://noorteautoritekoondis.blogspot.com/ Kirjanike matk 16.-29. juunil, 2009. aastal toimub Kristjan Jaak Petersoni ainetel kirjanike jalgsimatk Riiast Tartusse. Kui Kristjan Jaak kõndis seda teed 200 aastat tagasi keerulise elukäigu ja raske majandusliku olukorra tõttu, siis meie kõnnime, et päästa kultuurirahvas krohvitud konverentsisaalidest ning näidata, et kirjanik ei peatu majanduse või keerulisuse ees. http://www.ekl.ee/peterson/ Üks antud ürituse üks korraldajatest. Tegemist oli ettevõtmistega, kus erinevad kirjanikud rändasid umbes 200 km kahe nädala jooksul. Paljud tegid aja puudusest või laiskusest kaasa ainult osa matkast, kuid kindlasti oli see väga lõbus ja üllas üritus.
võitluse kogemused. Kultuur 19.saj lõpp ja 20.saj algus oli eesti kultuuri erakordselt kiire arengu ja küpsemise aeg. Kui ärkamisaegne kultuuriloome kandis valdavalt asjaarmastajalikku pitserit, piirnedes sagely naivismiga, siis paari-kolme sajandivahetuse kümnendi jooksul saavutati professonaalne tase nii kujutavas kunstis, kirjanduses, teatris, muusikas kui ka arhitektuuris. Eestlased olid kultuurirahvas. 1909. a avas uksed Eesti Rahva Muuseum. Kirjanduses sai rahvusromantilise ilutsemise aeg läbi. Selle asemel tuli realistlik lähenemisviis, mis täitis iseseisvaid kunstilisi eesmärke. Seda võib pidada päriskirjanduse sünniks. Tähelepanu äratasid E.Vilde esimesed tõsised teosed, samuti A.Kitzbergi näidendid. 1905.a manifesteeris ennast noor ja andekas rühmitus "Noor-Eesti", mille tähtsamad tegelased olid G.Suits ja F.Tuglas
annaabi.ee 
