Külgelegen, kellel on kindel koht saksa kunstiajaloos. Tartus ilmus nädalaleht ,,Inland", mis oli baltisaksa kultuurilise suhtlemise üks tähtsamaid kanaleid. Selles avaldati kirjutisi Eesti aja- ja kultuuriloost. 19.saj teisel poolel ilmusid juba elukutselised kirjanikud, kellest mõnigi sai kuulsaks Saksamaal, näiteks Eduard von Keyserling. 19.saj oli baltisaksa kultuurielu kõrgaeg. Baltisaksa kultuurivälja võib pidada laia saksa kultuurivälja kultuuriprovintsiks. 1838. aastal asutati Õpetatud Eesti Selts, mille rajajaks oli arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann. Selts ühendas eesti keele ja pärimuse vastu huvi tundvaid baltisakslasi, estofiile. Klassitsism ja romantism 19.saj esimesel poolel valitses kunsti- ja kultuurielus klassitsism. Näitekirjandus järgis antiikdraamade reegleid, kujutav kunst antiikkunsti kaanoneid ja arhitektuuris matkiti antiikset vormikõnet.
Endisest suurema tähtsuse omandas karjakasvatus. Elati üksiktaludes, mille peremehi ja nende lähikondlasi maeti kivikirstkalmetesse. Saaremaal Asvas, Ridalas ja Kaalis, Irus Tallinna lähedal ja Narva Joaorus on olnud nooremal pronksiajal ka suuremad asulakohad, kus on tegeletud kaubanduse ja käsitööga. Viimase tunnistusena on leitud arvukad savist valuvormide ja sulatustiiglite katked. Nooremal pronksiajal muutus Eesti rannikupiirkond kultuuriliselt Lõuna-Skandinaavia kultuuriprovintsiks. Skandinaaviast tuli nii pronks kui ka arvukalt pronksesemeid. Skandinaaviapärane on ka siinne kalmetüüp kivikirstkalme. Pronksiajal on võetud läänemeresoome keeltesse ka arvukalt germaani laensõnu. Nähtavasti põhjustas seda elav kaubandus Eesti kindlustatud asulate ja Skandinaavia võimukeskuste vahel. Läänest on tulnud metall ja luksuskaubad, Eesti alalt läände on võidud viia hülgetraani, karusnahku, mett või muid küttimise-koriluse tooteid
Gerhard Franz von Kügelgeni, kes 18.saj lõpul ja 19.saj algul tegutses Tallinnas ning kellel on kindel koht saksa kunstiajaloos. Baltisakslaste kultuurilise suhtlemise üks tähtsamaid kanaleid oli Tartus ilmunud sisukas nädalaleht ,,Inland", kus avaldati mitmeid pikemaid kirjutisi Eesti aja- ja kultuuriloost. 19.saj oli baltisakslaste kultuurielu kõrgaeg. Kujunenud baltisaksa kultuurivälja võib pidada laia saksa kultuurivälja üheks osaks, n-ö kultuuriprovintsiks, oma tugevate kohalike eripäradega. 1983. aastal asutati Õpetatud Eesti Selts, mille rajajaks oli eestlane, arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann. Selts ühendas eesti keele ja pärimuse vastu huvi tundvaid baltisakslasi, estofiile. Klassitsism ja romantism 19.saj esimesel poolel valitses kultuuri-ja kunstielus klassitsism. Näitekirjandus järgis antiikdraamade reegleid, kujutav kunst antiikkunsti kaanoneid ja arhitektuuris matkiti
,,Inland",kus avaldati mitmeid pikemaid kirjutisi Eesti aja-ning kultuuriloost (sellele lehele tegi pikka aega kaastööd Kreutzwald). Kujunes välja ka baltisaksa kirjandus ja kirjanduselu. 19.saj II poolel ilmusid juba elukutselised kirjanikud (nt E. von Keyserling oma impressionistliku, Baltimaade-ainelise proosaga). 19.saj oligi baltisaksa kultuurielu kõrgaeg. Kujunenud baltisaksa kultuurivälja võib pidada laia saksa kultuurivälja üheks osaks, n-ö kultuuriprovintsiks,oma tugevate kohalike eripäradega. Välja oli kujunemas ka iseseisev eesti kultuuriväli. Baltisakslaste vaatepunktist olid kõik tekkivad eestlaste seltsid, ajalehed, laulupeod jne pelk saksa kultuuri peegeldus, kõrgkultuuri matkimine talupoeglikul tasemel, millel puudus iseseisev tähendus ja millesse parimal juhul suhtuti üleoleva heatahtlikkusega. 1838.a asutati Õpetatud Eesti Selts, mille rajajaks oli eestlane, arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann.