püsiväljapaneku ja vahetuvate näituste, kaasaegse kunsti galerii, auditooriumi ning hariduskeskusega. Varamu- püsiväljapaneku ruume kolmandal korrusel täidab eesti kunsti klassika 18.sajandist kuni Teise maailmasõja lõpuni. Kui liikuda ühelt teemalt teisele, võib algul näha tundmatu baltisaksa portreisti teoseid, tema juurest jõuame aga Johann Köleri, Kristjan Raua ja Konrad Mäeni, avanevad meile eesti kunsti loo taustal meile ka kogu Euroopale iseloomulikud kultuuriprotsessid. Kõik need maalid ja skulptuurid mis ruumis asuvad on lihtsalt fantastilised. Arvutist vaadates mingeid pilte maalidest, siis ei ole kunagi näha pisikesi detaile ja maal ei ole õigete varjunditega. Kuid kui olla kohapeal ja vaadata neid- see on uskumatu milliseid pisikesi detaile on võimeline üks kunstnik maalima. Neljandal korrusel oli ka püsiväljapanek selle nimeks oli: Rasked valikud. Seal on Teise maailmasõja järgse, Nõukoude perioodi eesti kunst
VARAMU Püsiekspositsiooni ruume kolmandal korrusel täidab varasem eesti kunsti klassika 18. sajandist kuni Teise maailmasõja lõpuni. Liikudes ühelt teemalt teisele, anonüümse baltisaksa portretisti teose juurest Johann Köleri, Kristjan Raua ja Konrad Mäeni, üle Eesti Kunstnikkude Ryhma Pallase koolkonna kunstnikeni, avanevad eesti kunsti loo taustal ka kogu Euroopale iseloomulikud arengud ja kultuuriprotsessid. Mentaliteedimuutusi ja kunstistiilide vaheldumist jälgiv väljapanek koosneb nii eestlaste kollektiivses mälus juurdunud ikoonidest kui ka tänini fondides eksponeerimisjärge oodanud teostest. Eesti kunst Teise maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni RASKED VALIKUD Ekspositsioon neljandal korrusel on 20. sajandi teise poole eesti kunsti päralt.
tahtlikult muuta isegi planeedi enese geoloogilisi protsesse. 2. Antropotseeni tulemine 3 Holotseen, geoloogiline ajastu, mis algas umbes 11 700 aastat tagasi viimase jääaja lõpuga ja mida on iseloomustanud inimese arengule soodne stabiilne kliima, on nüüd lõppenud. Käes on uus, ekstreemsete ilmastikutingimuste, massilise liikide väljasuremise ja keskkonnakatastroofide ajastu, kuhu meid on lükanud just need kultuuriprotsessid, mida oleme harjunud pidama viimase paarisaja aasta inimtsivilisatsiooni saavutusteks. Koloniseerimine ja sellega kaasnev liikide, kaupade ja inimeste liikumine, sünteetilisi väetisi ja pestitsiide kasutav, mulda kurnav ja rohkesti kasvuhoonegaase tootev suurpõllumajandus, rahvastiku kiire kasvuga ühte sammu astuv linnastumine ja kliima soojenemine muudavad Maa erosiooni ja setete kujunemise protsesse. Atmosfääri, maailmamere ja mulla koostises on
Kriitika: vene-karjala piir, korea poolsaar öösel. Possiblism- inimühiskond on oma tegevuses võrdlemisi vaba ja suhtes looduskeskkonnaga aktiivsem pool. Looduskeskkond on kõigest inimetegevuse areen. Looja Blache. Kultuurigeograafia areng ja inimesed: Sauer- kultuurigeole alusepanija (,,The morphology of landscape" 1925). Ta soovitas võtta geog. uurmise objektiks kultuurimaastiku, mida inimene oma tegevusega ümber kujundab. Keskenduda tuleb eelkõige ajaloole, kuna lühiajalised kultuuriprotsessid ei suuda maastikule uurimisväärset jälge jätta. Kogu angloameerikalik inimgeograafia tegeles kas tema teooria pooldamisega või kritiseerimisega. Hartshorne- väitis, et regioonid on niivõrd omapärased, et neid ei õnnestu omavahel võrrelda ega nähtusi üldistada ning seetõttu on geograafia pigem kunst kui teadus. Edaspidi eesotsas Hägerstrandi, Bunge ja Seattlei koolkonnaga püüti geograafiat matematiseerida- kvantitatiivne revolutsioon. Humanistlik suund- tekkis 1970 a
annaabi.ee 
