koolilõpetamist). Tema peamiseks tegevus alaks sai isa ajalehe ,, Eesti Postimees" väljaandmine ja kirjanikutöö. 1873. abiellus Koidula sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kes suunati pärast õpinguid Tartu Ülikoolis tööle Kroonlinna. Koidula jäi kodumaad igatsema see väljendus ta luuletustes. 1886. suri Koidula ja maeti Kroonlinna kalmistule. 1946. toodi luuletaja põrn Eestimaale ning sängitati Tallinna Metsakalmistule. Koidula oli ärksa loomuga: ta tundis huvi ühiskonna- ja kultuuriprobleemide vastu, oli kirjavahetuses J.Hurda, C.R Jakobsoni, Fr.R, Kreutzwaldi, A.Almbergi jt-ga; osales laulupeo ettevalmistamises, ,,Vanemuise" seltsis näitemängude lavastamises. 1866. ilmus tema esimene luuletuskogu"Waino-Lilled", is on suuremas osas laenuline. Kogu sisaldab ka rea õnnestunud luuletusi: ,,Kodu" (,,Meil aiaäärne tänavas"), ,,Sügisemõtted" (,,Juba kase ladvalt lehed langvad"), ,,Kaugelt kodu tulles" jt. Koidula teises luulekogus ,,Emmajõe
nad on pidanud läbim, et nende keel säilisk ja seda tunnistataks kui üht keelte rühma. Kõige rohkem abi leiavad aga sellest tööst just nimelt need, kes sooviksid saamisid külastada ja õppida saami keelte nende endi käest. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Saamid / 2010, 06.03. 2. EEK, A. Lapi keele ja kultuuriprobleemide arutlusel. 1984 3. http://www.eki.ee/suri/r/sami/index-ee.html / 2010, 06.03. 4. http://www.fennougria.ee/index.php?id=11843 / 2010, 06.03. 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Saami_keeled / 2010, 06.03. 6. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e9/Sami_languages_larg e_2.png/300px-Sami_languages_large_2.png / 2010, 06.03. 7. EHALA, M. Eesti keele struktuur. Künnimees, 1997 11
1711. aastast alates võime rääkida ajakirjandusest. Addison ja Steve andsid sellest aastast välja ajakirja, mille nimetused on ka ,,The guardian" ja ,,The spectator". Nende ajakirjade sees hakkas ilmuma esseesid. Nad olid esseistika edasiarendajad Euroopas, nende eel käis Michelle Montaigne keda peetakse selle zanri loojaks. Essee on oluline: osalt olid nad moralistlikud ja kasvatuslikud (valgustuslik eesmärk) ning teine oli esseistlik huvi kultuuriprobleemide vastu. Tõstatati mitmeid kirjanduslikult olulisi küsimusi. Walter Scott korjas ballaade. Addison ja steve tõstasid ka Shakespeare'i küsimuse, nad tuletasid teda meelde sest ta oli vahepeal unustatud. 90Ndatel ei ole enam ühtegi autorit kes Shakespeare'i ei tea. Kõigil romantilistel autoritel on olnud artikkel kus nad Shakespeare'ist räägivad. Shakespeare oli romantismiajastul väga oluline autor, ja teda ei ole suutnud ära lõhkuda ka postmodernism
annaabi.ee 
