Julgeolekunõukogu (JN) ja viie riigi priviligeeritud staatus, Väikeriikide katse end kaitsta, Peaassamblee (PA) ja Kohus, Suurte riikide pettemanööver ÜRO loomine Ametlik algus: 24.oktoober 1945 Ametlikud töökeeled: 6 (JN), Pakutakse juurde Esimene istungjärk: 10.jaanuar 1946 Londonis Rockefelleri kingitus ÜRO-le (dets. 1945), uus peakorter New Yorkis. Esimene peasekretär: Trygve Lie Organisatsiooni eesmärgid: 1. Rahu ja julgeolek 2. Sõbralikud suhted 3. Majanduskoostöö 4. Kultuuriprobleemid 5. Inimeste põhivabadused ja inimõigused Põhimõtted: 1. Suveräänne võrdsus 2. Kohustuste täitmine 3. Vaidluste lahendamine 4. Jõudu ei kasutata 5. Riikide abistamine 6. Riigid väljaspool ÜRO-d 7. Ei sekkuta teiste riikide siseasjadesse Liikmeks astumine- Avaldus, JN soovitus. PA – hääletamine Riikide soov - saada ÜRO liikmeks Põhiorganid- Peaassamblee (PA): PA – ÜRO tähtsaim organ? Täiskogu istungid ja ÜRO diplomaatia PA-s juhatused, komiteed, komisjonid, nõukogud
tegutses eesti kogudus) abipastorilt Georg Müllerilt (ka Muller, Mollerus). Tema koostatud 28 39 jutlust on peetud aastail 1600 – 1606. Käsikiri avaldati 1891. Aastal kultuuriloolase Villem Reimani toimetusel. Tegemist on esimese suurema eestikeelse kirjaliku mälestisega, milles kajastuvad meie maa ja rahva ajalugu, katk ja selle laastavad tagajärjed, kombed ja kultuuriprobleemid. Eestikeelse teksti kõrval leidub neis saksa- ja ladinakeelseid märkmeid ning tsitaate. Jutlustest saame teada, et Pühavaimu koguduse juures tegutses ka eestikeelne kool, mille õpilasi (Schole Poisit) ta hea laulmise poolest kogudusele eeskujuks seadis. Laulmine on kõneaineks üsna mitmes jutluses. G. Müller väidab, et laulu abil võib inimene endast „kuradi kaugele ajada“. Kirikulaule polevat raske õppida. Nende kohta aga, kes „maekwat kut ned
tallamises, mida viidi ellu katoliku vaimulikkonna kui sellise poolt. Tuli välja nii, et kirik mitte ainult, et ei pöördunud saksa rahvast ära, vaid läks otseselt üle tema vaenlaste poolele. Schönerer arvas, et kõige selle peamine põhjus peitub katoliku kiriku juhtkonnas, mis asub väljaspool Saksamaad. Tema arvates tulenes juba ainuüksinda sellest katoliku kiriku juhtivate ringkondade vaenulik suhtumine meie rahva lootustesse. Niinimetatud kultuuriprobleemid taganesid seejuures peaaegu tervikuna tagaplaanile, nagu kogu tolleaegses Austrias. Kogu Saksa rahvusliku liikumise jaoks oli sel ajal otsustavaks mitte katoliku kiriku suhtumine, ütleme näiteks, teadusse jne., vaid kõige enam ja eelkõige see, et ta ei kaitsnud saksa rahva huve ja eelistas alati kadedust tundvate slaavlaste taotlusi. Georg oli järjekindel inimene, ta ei teinud midagi poolikult. Ta avas kampaania kiriku vastu täis
annaabi.ee 
