+ 1903.aastal läks M.Härma 12aastaks Kroonlinna muusikaõpetajaks. Nendeks aastateks aga koori töö jäi soikuma. Kodumaalt lahkus, kuna oli vajadus leida soodsamaid teenimisvõimalusi. Tagasi tuli, kuna Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel viibida Kroonlinnas. + 1915.aastal ta naasis ning jätkas oma tööd kooriga. 1920.aastast kandis nime Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor. + Härma juhatas koore maakondade laulupidudel ja laulupäevadel. + Kuulus paljude kultuuriorganisatsioonide, sh Tartu Helikunsti Seltsi, Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonna jt asutajate ja juhtide hulka. + Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. + 1917 1929 töötas muusikaõpetajana Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis (praegu Miina Härma Gümnaasium). + Ta on koostanud ja välja andnud ka mitu koorilaulukogumikku, osa neist enda loomingust. Looming: + Miina Härma loomingus on ülekaalus koorilaulud, kuid on kirjutanud ka paar suuremat teost.
Kui Härma 1903.aastal tosinaks aastaks Kroonlinna muusikaõpetajaks läks, jäi koori tegevus ajutiselt soiku. Kodumaalt sundis teda lahkuma vajadus leida soodsamaid teenimisvõimalusi. Ta naasis Tartusse 1915.aastal ning jätkas tööd kooriga, mis 1920.aastast kandis nime Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor. Ta juhatas koore ka maakondade laulupidudel ning laulupäevadel. Ta paistis silma Eesti Vabariigi ajal silma aktiivse seltskonnategelasena. Ta kuulus paljude kultuuriorganisatsioonide, sh Tartu Helikunsti Seltsi, Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonna jt asutajate ja juhtide hulka. Miina Härma aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. Aastail 1917 - 1929 töötas ta muusikaõpetajana Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis ( praegu Miina Härma gümnaasium). Ta on koostanud ja välja andnud ka mitu koorilaulukogumikku, osa neist enda loomingust. Looming Miina Härma loomingus on ülekalus koorilaulud, kuid ta on kirjutanud ka paar suuremat teost
tähelepanuväärne rahva vaimuelu muutumist ning elavnemist ettekuulutav ja ettevalmistav nähtus. Lisaks usuõpetusele õpetati veel kirjutamist, muusikat, geograafiat, looduslugu, osalt ajalugu ja tervishoidu, saksa keelt. Lugemisoskus oli teeks mitte üksnes vaimuliku, vaid ka ilmaliku lugemisvara juurde. Muutus Baltimaade valitsevate klasside elu-olu ja elustiil, algas teaduse ja kunstide, koolielu, ajakirjanduse ning mitmesuguste kultuuriorganisatsioonide kiire areng. Baltimaade kultuurielu jaoks mõjukas sündmus oli Tartu ülikooli taasavamine. Laialt levisid trükikojad, raamatute kirjastamise organisatsioonid, raamatukogud ja raamatukaubandus. Kõik uued trükikojad hakkasid välja andma eestikeelset kirjandust. Seda levitas aktiivselt ka Õpetatud Eesti Selts. Ilmalik teabekirjandus, mida talurahvas kõige enam tarbis, olid kalendrid. Vaimulikud tekstid asendusid kalendrites praktiliste õpetuste ja didaktiliste juttudega
rätsepa ametit, hiljem oli Puldre talu sulane. Noorpõlves oli Augusti kasvatajaks ja vaimseks suunajaks tema vend Jaan, kes pidas koolmeistri ametit. Ta õppis Niitsa vallakoolis, hiljem töötas Karksi-Nuia ümbruse valdades koppkirjutajana. 1893 lahkus Kitzberg Mulgimaalt, siirdudes alguses Viljandisse, siis Lätti kus kõikjal töötas kontoriametnikuna. 1901 aastal asus elama Tartusse, tolleaegsesse eesti kultuurielu keskusesse, kuhu jäi elu lõpuni. Ta võttis osa kultuuriorganisatsioonide tööst, suhtles nooreestlastega ja pühendus loomingulisele tegevusele. Kitzberg suri Tartus 1927 10 okt. Looming- Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. Proosalooming: Alguses kirjutas ta eamiselt külajutte, mida iseloomustas eelkõige realism ja oskuslik karakterikoomika. Tuntumad külajutud on : ,, Rätsepa õhk ja tema õnneloos,, ,,Veli hen,, ,,Hennu veli,, Draamalooming: Näidendite kirjutamist alustas ta 19 saj. viimasel kümnendil, mil eesti
annaabi.ee 
