SEADUSED EESTIS Ajalugu § Esimene vähemusrahvusi puudutav seadus vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuse seadus - võeti vastu 12. veebruaril 1925. § Nimetatud seaduse alusel võisid moodustada kultuuriomavalitsusi tollaste suurimate rahvusvähemuste - saksa, vene, rootsi ja juudi rahvusest isikud. § Kultuuriomavalitsuse moodustamiseni jõudsid Eesti tollastest vähemustest 1925. aastal saksa ja 1926. aastal juudi kogukond. § Vene ja rootsi vähemused oma kultuuriomavalitsuste loomiseni II Maailmasõja eelsel perioodil ei jõudnud. Ajalugu § Rootslaste ja venelaste puhul oli küllalt oluline tõik, et kompaktne asustus võimaldas rahvuskultuurilisi probleeme lahendada kohalike omavalitsuste abil. Kultuuriomavalitsused likvideeriti 1940. a. nõukogude võimu perioodil. § 1980. aastate keskel alguse saanud perestroika ja eesti iseseisvusliikumine pani aluse rahvusvähemuste kultuuriseltside ja ühenduste taastekkele
ja korraldati muusikapäevi. Eesti kultuuri edendamise kõrval toetas riik ka Eestis elavate vähemusrahvuste kultuuritööd :nii rahvuskeelsete trükist väljaandmist kui ka rahvuslike kultuuri- ja haridusseltside, laulukooride ja teatritruppide tegevust. 1925. aastast hakkas kehtima vähemusrahvuste kultuuriautonoomia: suuremad rahvusgrupid said õiguse luua oma valitsuslikke asutusi mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste asutamise, ülalpidamise ja juhimise eest. Kultuuriomavalitsuste loomiseni jõudsid sakslased ja juudid. 2 Teaduse arenud uued suunad Võit Esimeses maailmasõjas tagas demokraatlikele suurriikidele suure mõjuvõimu mitte ainult poliitikas ja majanduses, vaid ka teaduses ning tehnikas. Sõjajärgsetel aastatel tegid just nende maade teadlased suurimaid edusamme matemaatikas, loodusteadustes, meditsiinis jm. Teadlastest oli eestvedajaks füüsika
Kommunistide põrandaalune tegevus kujutas kõige suuremat ohtu. Nende poolt esitatud loosungid pälvisid vaesemate rahvakihtide poolehoiu. EKP valmistus salaja relvastatud võimuhaaramiseks. Mäss teostati 1. dets 1924. 300 relvastatud võitlussalklast tungis Tallinnas kallale valitsusasutustele. Katse suudeti maha suruda mõne tunniga. Poliitilise stabiilsuse suurenemine Kommunistide ohu tunnetamine sundis erakondi tihedamalt koonduma. Pandi uuesti alus Kaitseliidule. Võeti vastu kultuuriomavalitsuste seadus,mis andis muulastele avaramad võimalused. Eesti sisepoliitiline olukord muutus tunduvalt. §15. Suure kriisi aastad Majanduskriis 1929 puhkenud majanduskriisi ilmingud jõudsid ka Eestisse. Kauba pakkujaid oli rohkem kui ostjaid, hinnad langesid. Kriis tabas esmajoones põllumajandust. Eesti kaupade turg vähenes, toiduainete hinnad langesid. Paljud talud läksid pankrotti. Ka tööstuses toimus siseturu kahanemine, kuna ostujõud vähenes. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks
aastal Tartus asutatud esimese eesti sümfooniaorkestri dirigent. ·Johannes Pääsuke- 1892-1918. Oli Eesti fotograaf, filmioperaator ja Eesti esimene filmitegija. Ta töötas Eesti Rahva Muuseumi fotograafina ja oli pühendunud eestlaste 20. sajandi igapäevaelu jäädvustamisele. 1914. aastal lavastas ta esimese Eesti mängufilmi "Karujaht Pärnumaal". Eesti Vabariik I ·Kultuuriautonoomia- 12. veebruaril 1925 vastu võetud vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuste seadus on üks vanimaid seadusi Eestis. Esimese vabariigi ajal oli Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus ainulaadne maailmas. Nimetatud seaduse alusel võisid moodustada kultuuriomavalitsusi tollaste suurimate rahvusvähemuste saksa, vene, rootsi ja juudi rahvusest isikud. Kultuuriomavalitsuse said Eesti tollastest vähemustest 1925. aastal saksa ja 1926. aastal juudi kogukond. ·Haridussüsteem- 30. novembril 1918
annaabi.ee 
