nende käitumist.(9) Moraalne hindamine hõlmab seega hoiakuid, uskumusi ja väärtusi määramaks kas teatud käitumine on õige ehk kohane. Spordivallas esimesteks moraali küsimuste uurijateks olid Hartshorne ja May, (1928). Nad uurisid kas moraaliga seotud uskumised olid seoses ka tegeliku moraalse käitumisega. (6) 4. Bandura teooria sotsiaalsest õppimisest (1991) See teooria on üheks teoreetiliseks lähtekohaks. Selle teooria kohaselt defineeritakse moraalsust kui kultuurinormidega kooskõlastatud käitumist. Seega see on tingitud ehk põhjustatud keskkonna poolt. (6) Bandura sotsiaalse õppimise teooria postuleerib, et inimesed õpivad vaatluse, imiteerimise ja modelleerimise kaudu. Seda teooriat nimetatakse sageli sillaks käitumuslike ja kognitiivsete õppimisteooriate vahel, sest see hõlmab tähelepanu, mälu ja motivatsiooni. (5) 9
tegemist kaheastmelise protsessiga. Esiteks defineerib üks isik situatsiooni valesti. Teiseks hakkab ta oma järgneva käitumisega seda ebakorrektset arusaama reaalsuseks muutma. 4.PROSOODIA- mitteverbaalse kommunikatsiooni valdkonda, mis tegeleb hääldamise ja sõnade väljaütlemisega, nimetatakse prosoodiaks. S.o. Kõne tempo, pausid, hääl, Intonatsioon, vaikus. 5.ATRAKTIIVSUSE TEOORIAD (3)-Esmalt seostatakse ilu kultuuriga. 1.Kultuuriline hüpotees eeldab, et ilukriteeriumid on kultuurinormidega määratletud. Kui ilu sõltub kultuurist, siis järelikult ilu absoluutne kriteerium puudub.NT Hiinas väiksed jalad 2. reproduktiivne potentsiaal otsitakse partnerit teatavate kriteeriumide alusel, nt peab mees olema tugev ja terve, et ta oleks võimeline tagama ressursside olemasolu, naise ilus peaks aga väljenduma tema võimekus järglasi sünnitada.* lõua kuju- 1/5 näo pikkusest. Naise viljakust hinnatakse talje ja puusaümbermõõdu suhte abil
hinnanguid (Fiske, 1980). Selline tundlikkus negatiivse info suhtes on tingitud 2 asjaolust: 1) Selline info on ebatavaline ja eristuv 2) Selline info esindab kaudselt ka potentsiaalset ohtu Atraktiivsus Kuna füüsiline välimus mängib esmamuljes suurt rolli, siis on sellel oluline roll ka mulje loomisel teisest. Pakutakse välja 3 erinevat seletust meeldivuse kohta: 1) Esimene on kultuuriline hüpotees, mille järgi ilu kriteeriumid on kultuurinormidega määratletud. Seetõttu peaks ilu sõltuma kultuurist ja seega puudub absoluutse ilu kriteerium. 2) Vastupidiselt sellele võime me käsitleda ilu kui teatava reproduktiivse potensiaali väljendust. Seetõttu otsime me endale kaaslast teatavate kriteeriumide alusel – nt mees peab olema tugev ja terve, et ta oleks võimeline tagama ressursside olemasolu. Nt eelistavad mehed naistel väikest lõuga. Selle kujunemine on aga sõltuv östrogeenist, seega
1 kriminaliseeritud, kusjuures isik ei ole teadlik sellisest kultuurinormide konfliktist. Selline konflikt on kõige järsem konflikt ning loodetavasti juhtub selliseid konflikte järjest vähem (see on nn. esimese põlvkonna konflikt); 2. isik on juba teadlik teise kultuuri normidest ja konfliktist enda harjumuspäraste kultuurinormidega, kuid isik on stressis kuna ta ei saa käituda nii, et ta täidaks mõlema kultuuri norme ning seeläbi võib suureneda isiku vägivaldsus jne (see on samuti nn. esimese põlvkonna konflikt); (truudusetusele vägivallaga vastamine) 3. järgnevate põlvkondade probleemiks on see, et oma sotsialiseerumise perioodil elavad nad nii, et kodus on ühed ja väljaspool kodu teised normid. Isik ei võta
annaabi.ee 
