Folkloristika aluste kordamisteemad I. Üldküsimused: ajalugu, teooria, mõisted, uurimisviisid 1. Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas: mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rõhuasetuste muutused ja nende põhjused. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika). Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. Kreutzwald ,,vana vara"
Kõike, mida uurib käib teatud spetsiifilise teksti läbi. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: 1. vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); 2. horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika). Tektsi tähendus sõltub sellest, kus seda teksti kasutatakse. Folkloristika eristab rahvaluule loomulikust esitluskontekstist. Muistend on teadmine millegist (eristatakse vestulse vormis, kommunikatsiooni zanr) Rahvaluule mõiste I aineloendi kaudu:
- rahvasinto riigisinto Shimenawa püha köis, osutab pühale territooriumile; Fuji pühapaik; Izanami & Izanagi - Amaterasu Jaapani pühakiri. Sintodel on pühamud, mitte templid. Jaapanlased võivad olla mitut usku korraga. 11. detsember 2007 Uued usundid - uususundid, uued usuliikumised, sektid, lahkusud, kultused; Uuteks liikumisteks loetakse neid religioone, mis on tekkinud 19. sajandil; teiseks tõlgendatakse uuteks pärast II maailmasõda tekkinud; 1960.-1970.aastad kultuurimurrang maailmas (1965 ühtlustati immigratsioonikvoote, Aasiast hakkas liikuma uusi immigrante, kes tõid kaasa oma kultuuri). Paljud usulised traditsioonid on pärit USAst (hare krisna, mormoonid), põhjus on Ameerika ühiskonna ajaloolises traditsioonis. Usuline sallivus on olnud suurem kui Euroopas. Kimmo Ketola räägib uute usundite taustast. Uute usuliste liikumiste taustad on erinevatel liikumistel erinevad: