skisofreeniline, põhimõtteliselt täiesti vastuoluline käitumine, tohutu üleüldine isiksuse lõhenemine). - Primaarne on indiviidi tervikmudel, see projitseerub kultuuri üldisele tasandile. - Toob jõuliselt antropoloogiasse sisse psühholoogilise aspekti. - Raamat ,,Kultuurimudelid" 1934 · Margaret Mead ,,antropoloogia vanaema" ja Boase viimane doktorant - visuaalse antropoloogia edendaja - pooldas kultuurimudelite ideed - Psühholoogilised omadused ei oma seost bioloogilise olemusega miski ei tule looduslikul teel; kõik (ka soorollid) on õpitav. Strukturalism Claude Levi-Strauss · Viimane katse antropoloogias seletada kogu kultuuri olemust tervikuna. · Mõjukaim 60ndatel · Kõik kultuuri detailid on inimese mitteteadvustatud tegevuse väljendus. · Etic-stiilis teooriakesksus. Tuletada tuleb süvastruktuur.
vahel. Öeldu on eriti oluline seoses raami probleemiga sõnakunsti tekstis. Kirjandusteose raam koosneb kahest elemendist algusest ja lõpust. Olemas on see, millel on algus. Mitte ainult maad, vaid ka suguvõsad ja perekonnad eksisteerivad, kui nad suudavad osutada oma eelkäijatele. Kui teksti algus on sel või teisel määral seotud põhjuse modelleerimisega, siis lõpp aktiviseerib eesmärgi tunnuse. Me võime eshatoloogilistest legendidest utoopiateni jälgida markeeritud lõpuga kultuurimudelite laialdast esinemust, kusjuures alguse modelleeriv funktsioon nõrgeneb järsult. Kunstiteoses peatub sündmuste kulg hetkel, mil lõpeb jutustamine. Edasi ei toimu, ei juhtu enam midagi ning peetakse endastmõistetavaks, et kangelane, kes sellel hetkel elab, ei sure üldsegi, sest igasugune edasine tegevus on välistatud. Sellega muutub nähtavaks kunstilise mudeli kahepalgeline loomus: peegeldades üksiksündmust,
suhtleja. Introvertsus – enesesse süüvimine – on eesti kultuuris alati olnud suurem väärtus kui ekstra- vertsus ehk teistele orienteeritus. Eesti on viimase kolme sajandi vältel arenenud suhteliselt võõraste saksa ja vene kultuuride agressiivse mõju all, mistõttu eestlaste mentaalne prog- rammeeritus on häiritud rohkem kui rahvusriiki omanud rahvastel. Seepärast asub Eesti kultuurimudelite reaalsetes või tinglikes koordinaatteljestikes võrdlemisi keskpunkti lähedal. Individualistlikes kultuurides (USA, Suurbritannia, Austraalia) on väärtustatud üksikindiviidi huvid ja vajadused. Inimene peab hoolitsema vaid iseenda ja oma lähedaste eest. USA kultuur praktiliselt ei paku enesehinnanguks teisi võimalusi kui teo ja saavutuse kaudu. Just eesmärkide saavutamine on see abinõu, millega
annaabi.ee 
