· Veepuudus on tähtsaim tegur, mis on tinginud kõrbeelustiku kohastumise ja piirab inimtegevust. · 2. Lähistroopika on vehekliimavööde üleminekul parasvöötmelt troopilisele. · Mandrite edelaosades on tüüpiline lähistroopiline vahemereline taimkate, idarannikutel kasvavad niisked lähistroopilised metsad. · Et lähistroopika on tähtis põllumajanduspiirkond, eriti puuviljakasvatuses, on looduslikud kooslused tugevasti muutuvad ja valdavad kultuurimaastikud. · Lähistroopikas paiknevad enamasti majanduslikult arenenud riigid. · Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes levivad savannid ja mussoonmetsad. · Savannides kasvavad kõrged rohttaimed ja üksikud puud. Seal elab palju rohusööjaid loomi. · Aafrika savannidel pindala vähenes kõrbestumise tõttu, eelkõige Saheli piirkonnas. · Lähisekvatoriaalsel alasel paiknevad majanduslikult vähearenenud riigid- arengumaad.
kuigi palju järele jäänud. Heaks näiteks on ka stonehenge, mis on küll domineeriv sümbol, kuid algset kultuurilist tähendust on kaunis lootusetu välja selgitada. Esiletõusvad kultuurid nagu hipiliikumine, orgaanilise toidu tootmine on tõusnud küll korraks esile, kuid ei ole avaldanud suurt mõju maastikele. Esiletõusva kultuurile on loomuomane pakkuda domineerivale kultuurile väljakutset. Tõrjutud kultuurid, on need samad esiletõusvad kultuurimaastikud, mis on ühiskonna poolt tõrjutuks saanud. 3. ,,Inimmõjuga maastikest" E.Kaur, H.Palang Inimene ja teda ümbritsev keskkond on tihedas vastastikmõjus. Maastik mõjutab inimese olemust ja vastupidi. Maastikut on võimalik tõlgendada mitut moodi ja seda teevad erinevad kultuurid erinevalt. Kultuurmaastiku defineerimine sõltub kasutatavast keelest, vaatleja positisoonist ning eesmärgist. Ameerika geograaf Sack seletab
Pirita olümpiakeskusest linna poole soovitakse ehitada majutusblokid, mis võtaks avaliku ruumi avalikust käibest ära ja kataks osaliselt ka merevaadet. Selle vastased oponendid ütlevad, et nemad tahaks näha seda ruumi üldises kasutuses olevana, kohvikute jt vabaaja veetmise võimalustega. See avalik ruum võiks kasvada kokku Kadrioru ja Lauluväljaku piirkonnaga ja see kokku võiks olla linnaline rahvuspark. See võiks olla linnamiljöö osa, kultuurimaastikud ja vaated võiks olla ühendatud kvalitatiivseks tervikuks. Sellel peaks olema kontseptsioon, mille nimel ja kuidas seda arendatakse- kaitstakse. Siin on olemas paralleel või isegi analoog. Ma ei ole lõpuni seda läbi mõelnud, aga vaadates seda viimaste nädalate protsessi Tallinnas, tundub, et sellel on mingi paralleel Pärnuga sees. Kui me tahame, et kõik villad saaksid ühtse kuurordi arenduse ja kaitseala alla, siis tuleks otsustada täpne suund, kas säilitada olemasolevat
annaabi.ee 
