abiesimees jt. Eesti esindajaks rahvusvahelisse föderatsiooni valiti dots H. Madissoon. (Kirmus.ee PM 14.12.1934) 1934 dets - Seltsi juhatus palub Tartu linnavalitsust lubada LV-le alluvaid ametnikke osa võtta 2. rahvusliku kasvatuse kongressist 2. ja 3. jaanuaril, vabastades neid selleks ajaks tööst või komandeerides neid kongressile. Avaldises märgitakse muuseas seda, et kongressi eduks on vajalik võimalikult suurema hulga riigitegelaste, omavalitsuste juhtide ja ametnikkude, kultuuriloojate, kasvatajate j. t. osavõtt. (Kirmus.ee PM 28.12.1934:1) 1934 dets Selts palus Tartu linnavalitsuselt 100 kroonist toetust oma tegevusele. Linnavalitsus lubas eelarve koostamisel palvet arvesse võtta (Kirmus.ee PM 28.12.1934) 1935 märts PM kirjutab, et E. Eugeenika ja Genealoogia Seltsi osatähtsuses ühiskondlikus elus. PM märgib, et selts pidas 21. märtsil aastapeakoosolekut, kus esitati möödunud tegevusaasta aruanne. Seltsi juhatusse kuuluvad PM andmetel sel hetkel prof
(jätt) enam ei kasutata. Kõvendusmärk vene keeles lühike u (y). Kasutatud Balkanilt pärit tõlkeid, pole Kreeka keelest vanavene keelde tõlkinud. Maksim Kreeklane Kui kõrge oli vanavene kultuuritase? ( eelkõige kirjakultuuri tase ühiskonnas). Euroopaga võrreldes madalaks peetud. Nõuka ajal teenitud v-v kiriku kultuuri head taset (side Bütsantsiga, kasetohtkirjad). Kiievi ajal suur osa kirjalikust tekstidest kreeka päritolu(need, kes oskavad kirjutada)- kohalik kultuuriloojate kiht hiljem tekkinud. Novgorodis olukord, kus bojaarid elasid linnas ja maa-alad kaugel ning nende andministreerimine oli võimalik vaid kirjakultuuri abil. Ristiusustamise kaudu võttis V-V üle Bütsantsi kirjakultuuri kuid vaid osa sellest. (oluliseks lüliks Balkani tõlked). Ka selles nähtud põhjust, mis tingis V-l hilisema eripära tekke. Bütsantsi misjon Põhja-Euroopas. Ortodoksi kiriku juurutamine Karjalas (otse Bütsantsist!!) Vene pol propaganda seostub enda levitamisega.
Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse vahetu läheduses, Egeuse mere saartel ja rannikutel tärkama omapärane kultuur, millel oli mitu keskust: 1) Kreeta saar, kus arenenud kultuur nimetati legendaarse kuninga MINOSE järgi minoiliseks. 2) Pelopennose poolsaarel Mükeene linn Egeuse e. Kreeta-Mükeene kultuuri kestus oli ligi 2000 aastat, kuni kreeklased selle välja tõrjusid ( 12 saj. e.m.a.) Arheoloogid ei ole tänaseni suutnud desifreerida Kreeta tähemärke seega Kreeta kultuuriloojate mõttemaailm on jäänud meile tundmatuks. Kreeta materiaalsed kultuurimälestised on seevastu mitmekesised ja rikkalikud. Kreeta mahajäetud linnad on ladestuste kihi all säilinud paremini kui palju hilisemad mälestised. Kreetlased elasid suurte sugukondadena või ühe valitseja võimu all. Nende losside ja majadel puudusid nii kõrged müürid kui kindlustatud sissekäigud. Kreetlased jumaldasid püha paika ja
annaabi.ee 
