mahukat köidet Shakespeare teoseid, mille tõlkis president Lennart Meri isa Georg Meri. 3 Inglise renessanssteater Inglise renessansiaegne dramaturgia võlgneb tänu eelkõige kuninganna Elisabeth I-le, kes draamakirjandust ja poeesiat igati soosis. Asjata ei nimetata renessansiaegset teatrit Inglismaal Elisabethi-aegseks dramaturgia õitsenguks. Pärast kultuurilembese Elisabethi surma 1603. aastal tulid võimule puritaanid, kes polnud sugugi teatrisõbralikud. 1642. aastal suleti kõik Londoni teatrid ja alles 20 aastat hiljem õnnestus need uuesti avada. Ometi oli Elisabeth I ajal õitsenud teatrikultuur tänapäevases mõistes üsna labane, aga kunst, mida neis loodi, oli vaieldamatult suur. See on omapärane vastuolu. Teatud määral aimasid tolleaegsed teatrid oma ehituses järgi kõrtsi õuesid, kust näitemäng teatrisse üle oli kolinud
valminud luksuslikku Versailles`i lossikompleksi. Versailles`i õukonnaelu, mood, peod, köögikunst ja etikett muutusid jäljendatavaks kogu Euroopas. Prantsuse keele asendas seni diplomaatias kasutatud ladina keele. Luksuslik Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 13 õukonnaelu soodustas kirjanduse, muusika ja teaduse arengut. Kultuurilembese Louis XIV valitsusajal rajati Pariisi raamatukogud, tähetorn ja botaanikaaed. Louis XIV-le („Riik – see olen mina”) järgnesid valitsejatena 1715 – 1774 Louis XV („Pärast mind tulgu või veeuputus”) ja 1774 – 1792 Louis XVI. 4.3. Inglismaa 17.saj I poolel: Elizabeth I surma järel 1603 sai Inglismaal troonile Stuartite dünastia: Inglismaad valitses kuninganna tahtel Mary Stuarti poeg, Šoti kuningas James
Makedooniast lahku, piirates ümber akropoli kaitsva garnisoni. Ateenas õhutas vastuhakule Demosthenes ja Makedoonia vallutusplaanidest ohustatud Pärsia pakkus lahkelt raha. Kuid Aleksander naases põhjast üllatava kiirusega, koondas Kesk-Kreekas 44 Teebale vaenulike riikide väe, vallutas linna ja lasi selle Korintose liidu ühisotsusel hävitada: teebalased müüdi orjusse ja linnas säilitati, kultuurilembese zestina, ainult möödunud sajandi kuulsa koorilüüriku Pindarose maja. Kreeka riikide vastupanutahe oli sellega murtud ja Aleksander võis asuda ellu viima isa Aasia-vallutamise plaane. Sõjaretk kavandati hellenite ühisüritusena, kättemaksuks Xerxese sissetungi eest Kreekasse poolteist sajandit varem. Seetõttu kutsus Aleksander makedoonlastele lisaks osalema ka kreeka riikide liiduvägesid, mis, tõsi küll, tegelikus võitluses kuigu suurt osa ei mänginud
annaabi.ee 
