Neoliitikumi tunnuseks peetakse põlluharimise ja karjakasvatuse arengut. Seda peetakse ka neoliitikumi alguseks, aga kuna põhja pool sõltus põlluharimine väga palju loodusest ja külmematel laiuskraadidel viljelusmajanduse levik pidurdus, siis seetõttu on Ida-Euroopa metsavöötmes just savinõude kasutuseletulek suute muutuste esmakuulutajaks. Eestis loetaksegi neoliitikumi alguseks keraamika ilmumist meie alale. Läänemere ümbrusesse jõudis savinõude valmistamise oskus kultuurilaenuna. Varasema Kunda kultuuri asemel eristatakse nüüd Narva kultuuri, mis sai oma nime 1950. Aastatel uuritud Narva jõe alamjooksul paiknevate muististe järgi. Eestis on see vaid varaneoliitline nähe. Keraamika leviku üldisi levikusuundi arvestades hakati savinõusid varem valmistama Eesti lõunapoolsetel aladel ja siis põhjapoolsetel. Praeguseks tuntakse Eestis üle veerandsaja narva kultuuri asukoha. Valdav enamik neist paikneb rannikul.
Lähis-Idast Balkanile ja sealt edasi Lõuna- ja Kesk-Euroopasse levis maaviljelus deemilise difusiooniga (põlluharijate rändega). Ülejäänud Euroopasse levis maaviljelus kultuurilise difusiooniga (kultuurilaenuna). Neoliitikum Läänemere idakalda maades Eestis peetakse noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks keraamika kasutuselevõttu umbkaudu 5000. aasta paiku e.m.a. (Narva kultuur). Neoliitikumi savinõud olid enamasti koonusekujulised ning teravatipulised. Narva kultuur (u. 5000 - 4000 e.m.a.) Esimene Balti kultuur, mis võttis kasutusele keraamika
Need on geneetiliselt omavahel sarnased ja seoses. Inimhõimudega võis samamoodi olla, et esimene rahvastiku laine on hiljem domineerima jäänud. Viljelusmajanduse levik algab kreeka aladelt. Jõuab järk-järgult Kesk-Euroopasse. Põhjapoolses euroopas polnud neid geenikombinatsioone, mis oli lõuna ja kesk- Euroopas. Viljelusmajandus kesk-euroopast alates ei levinud rahvastiku liikumisega, vaid tegemist oli pigem kultuurilise traditsiooniga. Kodulooma pidamine ja maaviljelus levis kultuurilaenuna, mitte rahva rändega. Nöörkeraamikakultuur põhjapoolses Euroopas levib viljelusmajandusega. Kalev Wiiki teooriast lähtuvalt leiti, et ei pruugi levida koos rahvastikuga. Nöörkeraamika levis ka pigem kultuurilaenuna. Ühtlasi Kalev Wiik käis välja teooria, et väga paljud varasemad soomeugri hõimud ei assimileeritud indoeurooplaste poolt, vaid võtsid ise omaks indoeurooplaste keele. Jagas keeles prestiižkeelteks ning leidis, et indoeroopa keeled levisid koos viljelusmajandusega
annaabi.ee 
