kehtivad samad reeglid Kultuurirelativism: iga kultuur genereerib oma mehhanismid maailma mõtestamiseks ja struktureerimiseks, mis ei ole omavahel tingimata ühilduvad iga kultuur nõuab mõistmiseks meetodite kohaldamist oma eripärale ja oma reeglite leidmist Maailmakultuur üleilmastumise mõju kultuurile loobumine "suurtest narratiividest" "keskuse" tähenduse vähenemine loobumine kategoorilisest "meie-nende" vastandamisest, enese tajumine mitmekihilises kultuurikoosluses 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Nt Montreal ja Birmingham. (Üks kultuuriuuringute rajajaid Stuart Hall töötas pikka aega Birminghami Ülikoolis ja oli pikka aega sealse Kaasaegsete Kultuuriuuringute Keskuse (Centre for Contemporary Cultural Studies) (suleti 2002) juhataja. Eeskätt Birmighami KK-st on pärit subkultuuride teooriad
struktureerimiseks, mis ei ole omavahel tingimata ühilduvad ¨ iga kultuur nõuab mõistmiseks meetodite kohaldamist oma eripärale ja oma reeglite leidmist Maailmakultuur · üleilmastumise mõju kultuurile · loobumine "suurtest narratiividest" · "keskuse" tähenduse vähenemine · loobumine kategoorilisest "meie-nende" vastandamisest, enese tajumine 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 13 mitmekihilises kultuurikoosluses Nt Montreal ja Birmingham. (Üks kultuuriuuringute rajajaid Stuart Hall töötas pikka aega Birminghami Ülikoolis ja oli pikka aega sealse Kaasaegsete Kultuuriuuringute Keskuse (Centre for Contemporary Cultural Studies) (suleti 2002) juhataja. Eeskätt Birmighami KK-st on pärit subkultuuride teooriad. Juri Lotman 1981. Kultuurisemiootika ja teksti mõiste: Kultuurisemiootika on valdkond, mis uurib erineva ehitusega semiootiliste
õpetamises. Ollakse seisukohal, et tegemist on elukestva protsessiga, kus inimene ühelt poolt omandab ühiskonnas aktsepteeritud elulaadi ja tavad, teiselt poolt arendab välja oma identiteedi antud ühiskonna liikmena. Sotsialiseerumine on katkematu kommunikatsiooniprotsess, mille käigus uustulnuk (gruppi, organiseeritud sotsiaalsesse kooslusse lülituv indiviid) kujundab võimekust osaleda grupis, kultuurikoosluses, ühiskonnas. Selleks omandab ta valikuliselt antud kultuurikoosluses tunnustatud käitumismudeleid. Lülitumise käigus indiviid pidevalt korrigeerib oma vaateid ning käitumist, kuni lõpuks saavutab piisava võimekuse näha ette koosluse teiste liikmete reaktsioone, samuti oskuse nendega kohanduda. See on mõlemapoolne toimimine, milles indiviid kohandub ühiskonna tingimustele ja samas lähtuvalt iseenda subjektse olemise vajadusest otsib võimalusi nende tingimuste kohandamiseks, muutmiseks. Sotsialiseerub end sotsiaalsetes suhetes,
annaabi.ee 
