teenindustaset ,mis omakorda tingib nende ootuste revideerimise ka mõnede Euroopa linnade ja kuurortide suhtes.Kui ootuste tase tõuseb,peavad turismi pakkujad ilmselt parandama ning kohandama end vastavalt nendele.Euroopa jätkab ilmselt domineerimist rahvusvahelisel turismipildil kaa järgneva kümne aasta jooksul..Võrreldes ülejäänud maailmaga naudivad lääne-eurooplased üle keskmise elustandardeid ja kulutavad rohkem raha. Euroopa sihtkohana pakub omapärast kultuurikogemust,mis meeldib ja meelitab just pikemale reisile tulijaid. Euroopa eelisteks on ajalugu , sügavale juurdunud kultuur ja traditsioonid,sisseostude tegemine ja võimalus külastada mitmeid maid suhteliselt lühikese aja jooksul. Need on eelised ,mis on Euroopal sihtkohamaana kogu rahvusvahelises turismis ja eriti nn. "kultuurituristide" jaoks. Kaheksa kümnest suurimast turismikohast asub Euroopas,kuusteist 20-st enim külastatavast samuti. Viisteist
Iren Hansen 09.01.2021 Ka Kolb on öelnud, selleks, et kunstnikel oleks publikut, tarbijaid ja turgu, tuleb kultuuri valdkondasid õpetada inimesele juba varases eas. Huvihariduse pakkumine noorele on oluline osa tema tulevases kultuuritarbijaks kasvatamisel. Pakkudes noorele võimalust kogeda läbi huvihariduse ja -tegevuse kultuurikogemust, tunnevad nad selle järele vajadust ka täiskasvanuna. (Kolb 2005: 12) Essee eesmärgiks on analüüsida huvihariduse seotust Eesti kultuuripoliitika põhialustega, tuua analüüsi toel välja 3 põhimõtet ning teha ettepanekud kuidas neid rakendada ja rahastada. Analüüs, kolm põhimõtet ja ettepanekud Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lähtub põhiseaduslikust sihist „tagada eesti rahvuse,
Samas on seal näha, kuidas vahelduvad ajaloolised isikud väljamõeldud isikutega, nt Alliksaare järel tuleb Ali Baba. See materjal, millest Kivirähk teksti kokku paneb, on küllaltki ajastukeskne, see tähendab, et huumor töötab selle Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi kultuurikogemuse najal ja kui lugeja enam seda kultuurikogemust ei jaga, võib see huumor jääda arusaamatuks. Huumor iseenesest on juba ajastukeskne. 1999 aastal kirjutab Kivirähk ka mõnevõrra teistmoodi romaani ,,Liblikas". Seal näitab Kivirähk ennast hoopis teisest küljest selles mõttes, et seal on selline jõhker huumor kadunud ja tekst räägib Estonia teatri sündimisest ja loost. Kivirähk suhtub oma tegelastesse äärmiselt suure empaatia ja poolehoiuga. Muidugi juhtub seal naljakaid asju, kuid siin on huumor mahe, meeldiv ja malbe.