1992 Tido krahviloss, Tido, Rootsi · 1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1995 Tuglas - Seura , Helsingi, Soome 1995 Tartu Kunstimuuseum, Tartu 1995 Galerii Sebra, Tartu 1995 Saksa Kultuuriinstituut, Tallinn 1995 Uue Kunsti Muuseum, Pärnu, Estonia 1995 Galerii Vaal, Tallinn 1998 Galerii Legend, Tartu 1998 Galerii Hassel, Stuttgart, Saksamaa 1999 Raatuse galerii, Tallinn, Eesti 1999 Kilpkonna Galerii (koos Vello Trelliga), Viljandi 2000 Tallinna Kunstihoone Galerii, Tallinn 2000 Eesti Saatkond Riias, Läti 2001 Ühispanga galerii, Tallinn Mõned pildid Rein Kelpmani loomingust Kolm sanitari, puud ja kivid. 1984 a. Õli, tempera, lõuend. 120x160 cm. Labürindis.
kõneldakse seda vähem. Kuna koolides õpitakse kirja- ja õppekeelena eesti keelt, siis lastega räägitakse kodus ikka põhiliselt kirjakeeles. Seetõttu on mulgi keel noorema põlvkonna igapäevasest kõnest tegelikult kadunud. Selleks, et mulgi muredekeelt tutvustada ja õpetada, viiakse lasteaedades läbi keelepesäsid, õpetatakse Mulgimaa õpetajaid mulgi keelt kõnelema ja tegutsevad mulgi murdekeele ringid Tarvastus, Lillis, Karksis, Viljandis ja Tõrvas. Mulgi Kultuuriinstituut teeb kõik, et unikaalset kultuuri säilitada. Loodud on mulgikeelsed raadio- ja telesaated, samuti ilmub neli korda aastas ajaleht Uitsainus Mulgimaa. Toidud Mulgimaal nimetati varemalt odrajahust vee või piimaga tehtud taignast õhukesi ahjus küpsetatud kakke rõõskadeks. Kogu Lõuna-Eestis nimetati õllepärmi sepaks ja nisujahust leib oli pärmiga valmistatud sepik. Murretes aga püsisid kindlad vanad nimed nt nisurõõsk.
ning valdade vahel on kauaaegseid ja tihedaid partnerlusi. * Diplomaatilised suhted taastati 28. augustil 1991 aastal ja peale seda on sidemed omavahel tõrgeteta arenenud. * Vastastikke külaskäike on olnud väga palju, alates 2003 aastast kuni praeguseni. Kultuurisuhted Kultuurisuhete õiguslikuks aluseks on Saksa-Eesti kultuurikoostöö leping 29. aprillist 1993, mis rakendus juba alates 13. juunist 1994 ja jõustus lõplikult 15. augusil 2002. Juba 1992. aastal avati Saksa Kultuuriinstituut Tallinnas. 1995. aastal avati Saksa Kultuuri Instituut Tartus. Tallinna Saksa Kultuuriinstituudi töö põhirõhk on saksa keele kursuste läbiviimisel. 1998. aastast on Tallinnas Goethe Instituut. Goethe Instituudi prioriteetideks on kultuuritöö ja saksa keele õpetajate täienduskoolitus. Saksa Akadeemiline Vahetusteenistus (DAAD) on lähetanud õppejõude Tartu ja Tallinna ülikoolidesse. Pidevalt laienevad kontaktid nii kohalike omavalitsuste kui ka kirikute ja koolide
annaabi.ee 
