1.Millal ja kus sündis Helga Nõu? Helga nõu sündis 22.septembril aastal 1934. 2.Kellena on ta töötanud ja kus elab praegu? Ta on töötanud õpetajana, uurimisassistendina Uppsala ülikooli Akadeemilise haigla kopsukliinikus. Helga Nõu elab vaheldumisi Eestis ja Rootsis. 3.Millise auhinna ja millal sai ta oma noorte raamatute eest? Helga Nõu sai auhindadeks Eesti Kultuuri Koondise auhinna aastal 1968 Lauri nimelise noorsookirjanduse auhinna aastal 1983 Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhinna 1983 4.Millise kriminaal jutu on Helga Nõu kirjutanud? Ta on kirjutanud kriminaal jutu nimega ,,Ruuduline röövel". 5.Nimeta kolm hüüumärgiga lõppevat teost. Tema kolm hüüumärgiga lõppevat teost on ,,Pea suu!", ,,Tõmba uttu!" ja ,,Appi!". 6.Nimeta kolm teost milles on looma nimed. Tema kolm teost milles on loomanimed on ,,Kass sööb rohtu", ,,Hundi silmas" ja ,,Ood lastud rebasele". 7.Kus toimub raamatute ,,Pea suu!" ja ,,Tõmba uttu!" tegevus?
eest Ta kuulub aastast 1997 Raimla Üliõpilaste Seltsi ning ta Eesti kirjanduse Seltsi (2006) auliige MTÜ Eesti Pimedate Muuseumi biograafika preemia koos 18 sajandi pimeda elulookirjutaja, koolmeistri ja usutegelase Mäletu Jaani (17491827) nime kandva soolavakaga (1.aprill 2005). 2013 aastal on ta võitnud Jaan Krossi kirjandusauhinna oma hinnatud dokumentaalromaani "Vabariigi pojad ja tütred" eest 2013 aastal on ta pälvinud Rootsi Eestlaste Liidu kultuuriauhinna, ning ta on saanud oma 80. sünnipäeva puhul Eesti Vabariigi Kultuuriministri tänukirja ja preemia
maadunud" (2003). Ta on tõlkinud rootsi keelde Valev Uibopuu romaani ,,Lademed" (1987) Ilona Laamani luulet on tõlgitud itaalia, rootsi, läti ja inglise keelde. Ta on välismaise EKLi liige aastast 1975, on saanud Eesti kultuurifondi noorsookirjaniku auhinna aastal 1971, Marie Underi ja Artur Adsoni mälestusfondi auhinna aastal 1983 ja Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhinna aastal 1987. Luulekogu ,,Mis need sipelgad ka ära ei ole" Luulekogu ,,Mis need sipelgad ka ära ei ole" on välja antud aastal 1971 Torontos. See luulekogu on eesti keelne, kirjutatud vabavärsis. Luuletustes kasutab Ilona Laaman tihti inglise keelt. Luule on väliselt diskreetne ja vaatlev, ent tunneb kaasa kannatavatele, ahistatutele, alistatutele ja alandatutele: Ühele vaimuhaigele (1963) Sa ei ole surnud,
Plahova, Marga Schimli, Ludmilla Brauni, Thomas Hemsley, Nicola Christou, Tamara Novitsenko, Margarita Gruzdjeva jt. juures. R.Airenne võitis 1989. aastal esikoha 13. Vabariiklikul interpreetide konkursil ja Teatriliidu eripreemia parima aariate esitajana. On olnud Wagneri Ühingu stipendiaat ning on saanud muusikateatri aastapreemia nimiosa eest G. Bizet' ooperis ,,Carmen". Lisaks on ta saanud Harju Maavalitsuse kultuuripreemia, on olnud Suure Vankri kultuuriauhinna nominent, saanud Georg Otsa nimelise preemia. Aastast 1989 on ta Rahvusooper Estonia solist ja aastast 1992 ühtlasi EMTA pedagoog, algul ansambliõppejõuna ja seejärel erialaõppejõuna. On Rahvusooper Estonias ja mujal loonud üle 40 rolli, esinenud nii ooperi-, kontsert- kui suurvormilauljana ka Lätis, Leedus, Tsehhis, Soomes, Rootsis, Belgias, Venemaal, Tsuvassis, Kanadas ja Küprosel. Ta on laulnud metsosoprani partiid sellistes suurvormides nagu W. A. Mozarti
annaabi.ee 
