Ta on lõpetanud Tallinna 42. Keskkooli, mis on siis hetkel Kadrioru Saksagümnaasiumi nime all. Aastatel 19841991 töötas Rahvusooperis Estonia dirigendina. Ta on tuntud dirigent ka mujal maailmas, ta on juhatanud kontserte USAs , Venemaal, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Itaalias, Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Portugalis, Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Hispaanias, Sveitsis, Ecuadoris, Iirimaal ja mujal. Teda on pärjatud selliste auhindadega, nagu Eesti Vabariigi Kultuuriauhind, Teatriliidu aastapreemia aastal 1999, Eesti Kultuurkapitali muusikaauhind, Läti Vabariigi Kultuuriauhind Solist Kirill Lissijenko (1986) on lõpetanud Eesi Muusika- ja Teatriakadeemia 2010. Ester Mägi- Helilooja Ester Mägit peetakse tihtipeale ,,Eesti muusika esimeseks leediks". Tema tähtsus seisneb armastuses rahvaviiside vastu, mida ta ka ise kogumas käis ning Eesti rahvalaulude kasutamises oma loomingus. Kavas oli: Ester mägi - Bukoolika
muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi Paul Mägi on tunnustatud dzässviiuldaja, kes on esinenud festivalidel Ungaris, Bulgaarias, Kuubas, Soomes, Saksamaal, Iirimaal, Inglismaal, USAs jm. On esinenud koos BBC ja Bostoni Sümfooniaorkestriga. Paul Mägi on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orkestri dirigeerimise professor ja Stockholmi Kuningliku Muusikaakadeemia külalisprofessor. Tunnustus Eesti Vabariigi Kultuuriauhind Teatriliidu aastapreemia aastal 1999 Eesti Kultuurkapitali muusikaauhind Läti Vabariigi Kultuuriauhind Lavastajad Ain Mäeots Rein Pakk 2 DRAAMATRUPP BALLETITRUPP MUUSIKATRUPP DRAAMANÄITLEJAD BALLETIARTISTID OOPERISOLISTID Kais Adlas Hayley Blackburn Märt Jakobson
• Tõlge Astrid Lindgreni • Rootsi Kirjanike Liit (1977 – 1997) teostele • Eesti Kultuuri Koondise liige alates 1963. aastast • Tõlkis ise oma novelle • Töötas ajakirjas „Tulehoidja“ ja väljaandes „Eesti Kroonika“ rootsi keelde • Eesti Kirjanike Liidu liige • Eesti Kirjanduse Seltsi liige Tunnustused • Eesti Kultuuri Koondise auhind (1968) • Henrik Visnapuu kirjandusauhind (1971) • Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind (1983) • Virumaa Fondi ja Rakvere teatri auhind (1990) • Valgetähe V klassi teenetemärk (2001) • Eesti Vabariigi Kultuuriministri tänukiri ja preemia 80. sünnipäeva puhul (2014) Looming • “Kass sööb rohtu” (Lund 1965, 2. tr Tln 1991) • “Kord kolmapäeval” (Lund 1967, 2. tr Tln 1993) • “Oi, oi, oi – mis juhtus?” (Lund 1967) • "Jääauku" (jätk raamatule "Appi!"; Tartu 2010) • "Valetaja". Mälestused, tõeotsimised (Tallinn 2011)
Põhiprobleemid Kas eesti rahvas pole kaotamas midagi väärtuslikku, kui oma esivanemate tavad unustab ning euroopalikke kombeid teistelt üle võtab? Kui kaugel on see aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Kas jääda vanade tavade juurde või võtta omaks võõraste maade uued kombed? Koht kirjanduses 2007. aasta Virumaa kirjandusauhind; Eduard Vilde kirjandusauhind (2007); 2007. aasta Apollo lugejate lemmik; Areeni kultuuriauhind. Autori kommentaar: "Kui see tänapäeva paigutada: toosama raamat võib saja aasta pärast olla täis ussisõnu, mida keegi lugeda ei oska. Kui keegi on seda vahepeal tõlkinud, siis loetakse, aga üldiselt seisab kogu see eestikeelne raamatupagas riiulil, on täis kummalisi ruunimärke, mida keegi lugeda ei oska. Kõik, kes siin elavad, räägivad omavahel inglise keelt. Või maeiteamiskeelt. Mina ei ole kindlasti veel see päris
ilukirjanduslik teos eksiilis Eesti Kirjanike Kooperatiiv kirjastuse direktor Kultuuriajakiri "Tulimuld" hakkas ilmuma 1950. aasta mais Tema eluajal nägid trükivalgust 17 luulekogu ja 17 romaani, samuti rida memuaarteoseid, esseekogusid ja bibliograafiaid Kangro on valitud Tartu Ülikooli audoktoriks, Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi auliikmeks Ta on pälvinud 4 Henrik Visnapuu kirjandusfondi auhinda, Eesti Kultuurfondi erakorraline kultuuriauhind elutöö eest määrati talle 1985. aastal Loodud on Bernard Kangro nimeline kirjandusauhind Võrumaaga seotud kirjanike tunnustamiseks LOOMING Vahel lõi ta teoseid uneski ning mõnel haruldasel päeval on tal olnud erilisi inspiratsioonipuhanguid, mis sundisid paberile panema palju värsse Kangro nimele võib kirjutada eesti luuletaja värsside rekordi: ta on kirjutanud umbes kaks ja pool tuhat luuletust Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu
Lindegreniga) Helga Nõu (1934) l On eesti kirjanik ja õpetaja l 1944. aastal pere põgenes Rootsi, Helga oli siis 10aastane l Looming: “Kass sööb rohtu” (1965) “Kord kolmapäeval” (1967), “Oi, oi, oi – mis juhtus?” (1967), “Hundi silmas” (1999) l Tunnustused: Eesti Kultuuri Koondise auhind (1968), Henrik Visnapuu kirjandusauhind (1971), Lauri nim. Noorsookirjanduse auhind (1983), Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind (1983), Virumaa Fondi ja Rakvere teatri auhind (1990), Valgetähe V klassi teenetemärk (02.02.2001), Eesti Vabariigi Kultuuriministri tänukiri, preemia 80. sünnipäeva puhul (2014) Aitäh!
2003 ''Orient & Occident'', parim kaasaegne heliteos 2003 ''Orient& Occident''(ECM 1795), parim klassikaline album Preemiaid, stipendiume ja aunimetusi 1962 Noorte heliloojate võistluse esikoht- kantaat''Meie aed''(Moskva) 1978 Eesti NSV teeneline kunstitegelane 1978 Eesti NSV muusika-aastapreemia 1981 DAAD(Deutscher Akademischer Austausch Dienst) stipendium (Berliin) 1989 Eesti NSV muusika-aastapreemia 1989 Classival Edison Award CD ''Passio'' (ECM 1370) 1997 Vene sõltumatu kultuuriauhind ''Triumf''(Moskva) 1998 EV kultuuripreemia 1998 EV Riigivapi II klassi teenetemärk 2000 Herder Preis(Saksamaa) 2001 Commandeur de l'Ordre des Arts et des Lettres de la République Francaise 2003 C.A. Seghizzi nim. auhind kooriloomingu eest (Itaalia, Gorizia) 2003 Classical Brit Award-teos ''Orient & Occident'' 2003 Borderland Award (Poola, Sejny) 2005 Musical America's Award, USA aasta helilooja 2005 Euroopa kirikumuusika auhind (Saksamaa) Arvo Pärdi looming Orkestrimuusika
ikka tulevad" (Tartu 2009)*"Jääauku" (jätk raamatule "Appi!"; Tartu 2010) "Valetaja". Mälestused, tõeotsimised (Tallinn 2011) "Kass sööb rohtu" (Lund 1965, 2. tr Tln 1991) "Kord kolmapäeval" (Lund 1967, 2. tr Tln 1993) "Oi, oi, oi mis juhtus?" (Lund 1967) "Mahajätjad" (Tallinn 2013) Tunnustus *Eesti Kultuuri Koondise auhind (1968) *Henrik Visnapuu kirjandusauhind (1971) *Lauri nim. Noorsookirjanduse auhind (1983) *Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind (1983) *Virumaa Fondi ja Rakvere teatri auhind (1990) *Valgetähe V klassi teenetemärk (02.02.2001) 7 Kuues sõrm Kokkuvõte Lugu algas Pärdist, kes otsis oma õde Kerlit. Nad olid mõlemad lastekodulapsed. Pärt ja tema õde Kerli olid lapsendatud perekonda, kus neist tegelikult ei hoolitud. Taheti nende pealt saada ainult lastetoetust. Kerli läks kaduma ja Pärdile öeldi, et küll õde varsti tagasi tuleb. Ja nii möödusid aastad
annaabi.ee 
