Mainori Kõrgkool Maie Kiik Jõhvi Õppekeskus Juhtumisituatsiooni analüüs 1.Sissejuhatus Tegemist on kohvikuga, mis asub kultuuriasutuses. Kohvikus töötab üks noor naine, kes on põhikohal ülenjäänud kuus tüdrukut on need, keda kutsutakse siis kui on tegemist mingi suurema üritusega või siis, kui põhikohaga olev neiu ei saa üksi lihtsalt hakkama. Ainult põhikohaga töötaval neiul on erialane haridus, teistel puudub. Kõikide tüdrukute tööülessanneteks on klientide teenindamine, kohviku laudade korras hoidmine jne. Kohviku juhatajaks on väga noor naine, kellel on kõrge enesehinnang, varasem töökogemus puudub
Esmalt hakati kodanliku natsionalisti silti külge kleepima Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele. 1950. aasta märtsis tuli Tallinnas kokku EKP 8. Pleenum. Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises ja vääras kolhoosipoliitikas. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema asemele valiti Johannes Käbin. VIII pleenumi tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutuses ning loominuglistest liitudes. Pleenum oli murrangusündmuseks: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Sundindustrialiseerimine ja kollektiviseerimine Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli olnud talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus
20 aastat hiljem, konverentsil Rio+20 kinnitasid riikide esindajad taaskord oma pühendumust arengukavale ja planeedi jätkusuutlikkuse tagamisele. Lisaks tutvustas referaat Eesti riiklikku arengukava „Säästev Eesti 21“ ning tõi välja selles püstitatud eesmärgid: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Samuti toodi iga eesmärgi kohta välja üks näitaja Statistikaameti 2011. aasta kogumikust. Selgus, et kultuuriasutuses käikude arv oli aastatel 2008-2010 tõusnud ning juba üpriski lähedal 2014. aastaks püstitatud eesmärgile. 2010. aastal oli Eesti SKP elaniku kohta 64% Euroopa Liidu keskmisest, mis tähendab, et Eesti oli 16 protsendipunkti kaugusel 2030. aastaks püstitatud eesmärgist. Aastatel 2007-2009 seisis Eesti sissetulekute ebavõrdsus suhteliselt stabiilsel tasemel. Vahe kõrgeima ja madalaima sissetulekuga isikute vahel oli viiekordne
annaabi.ee 
