Lõuna- ja Ida-Aasia maailmavaatelisi õpetusi Age Kristel Kartau 1 Filosoofia mõiste · philea (kr.) armastan · sophos (kr.) tarkus · logos (kr.) sõna, õpetus, vägi · mythos (kr.) sõna, jutt · mysticos (kr.) sulgen (silmad ja suu) · religio religare (lad.) kokku köitma, ühendama · cultus, culture (lad.) harima, hoolitsema, kummardama 2 Vana-Ida kultuuriareaalid · India jooga vedad hinduism budism · Hiina taoism konfutsianism 3 India Harappa kultuur 3000 e.Kr aarialased 1500 e.Kr · rya külalislahke, õilis, hiljem "teadja" · sanskrita kunstipäraselt korrastatud Veda teadmine 15001000 e.Kr · Rigveda hümnide teadmine · Smaveda viiside teadmine · Jadzurveda ohvrirituaalide teadmine · Atharvaveda loitsude teadmine Jumalad
rohkem sellele areaalile iseloomulikke tunnuseid kui äärealadel, nii saab leida selle areaali geograafilise paiknemise keskuse. Hüpotees seisneb selles, et on mingi keskus, kus on kultuuride kimp tekkinud ja hakkab sealt eemale levima, seega kui mingi sellise elementide kimbu tuvastame, saame selle päritolu tuvastada selle järgi, kus seda kõige rohkem kasutatakse. Erinevus: Saksa-Austria kultuuriringid olid suured ja neid oli vähe, aga Ameerika kultuuriareaalid on väiksemad aga neid on rohkem. Erinevalt Saksa-Austria koolkonnast tegid Boase õpilased välitöid, käisid konkreetsetes kohtades ise uurimas. Saksa-Austria koolkond tegi seda muuseumi arhiivi põhjal. Prantsuse sotsioloogiline koolkond – Emil Durkheim. Tema sõnul on ühiskonnal eraldi iseseisev kvaliteet ja see pole ainult teda moodustavate indiviidide summa. See tähendab, et teadlased peavad uurima just ühiskonda, sest üksikinimeste uurimine võib segadusse viia
kultuskohtadele. Sama võib kehtida ka Eesti ringvall-linnuste puhul (eeskätt näiteks Võhma ja Pidula linnused Loode-Saaremaal). Üks funktsioon ei välista siiski teist ning kindlustatud kultuskohta võidi koguneda ka vaenlase kallaletungi korral. 7 Päälda ja Mustla ringvall-linnuste kohta vt lisaks http://www.ai.ee/?pid=167, 10-11. Eelrooma rauaaegsed väikeste tarandikega kalmed (A) ja varased tarandkalmed (B) Eestis KULTUURIAREAALID EESTIS Alates pronksiajast avaldub arheoloogilises aineses selgelt Eesti jagunemine kaheks põhiliseks kultuuriareaaliks: Ranniku- ja Sise-Eestiks. Areaale eraldava mõttelise joone võiks tõmmata Eesti kirdeosast Edela-Eestisse. Mõistagi leidub nendes areaalides veel omakorda alajaotusi, omavahelisi sarnasusi ja üleminekuvorme. Üsna silmatorkavad erinevused kultuuriareaalides pole jälgitavad mitte üksnes
Briti koolkond (Smith, Perry, Rivers): iga kultuurinähtus saab tekkida vaid korra ning sealt hakkab ta levima. Kõik kultuurinähtused on tekkinud ühes kultuurikoldes ja sealt mujale levinud. Teadlaste ülesandeks on leida inimkonna kultuuri algkodu. Ühe seisukoha järgi on selleks Vana Egiptus, pakuti ka Babülooniast, muistset Hiinat. Saksa-Austria koolkond (Ratzel, Grabnerm Schmidt): tahtsid süstematiseerida maailma kultuurilst olukorda. Kultuuri ringide teooria laiad kultuuriareaalid, millest maailm koosneb (7,8 tükki). Igale areaalile anti mingi sümboolse eseme järgi nimetus. Selle suure areaali raames on kultuurielemendid sarnased. Kultuuri ülevõtmine toimub kultuuriringide piiridel. Ringide siseselt on vahetus tihedam, seetõttu olid nad sarnasemad. Ameerika koolkond (Wissler, Kroeber): üks kultuurielement võib tekkida erinevates maailma piirkondades autonoomselt, aga toimub ka elementide levik. Aga kultuurielementide algpunkt on siiski avastatav
annaabi.ee 
