poliitilist laetust ja publiku vastuvõttu, kui poliitilise teona. Tekst ja publik on omavahel kommunikatsioonis ja see pole ainult ühepoolne. Tekstid pole postmodernistlikust vaatenurgast tähenduslikult sidusat tervik-struktuurid, aid pigem fragmendid või nende ebapüsiv kogum, mis tegelikult häirib adekvaatse kommunikatsiooni püüdlusi. KULTUURIANALÜÜS 48. Mis on kultuurianalüüsi lähteseisukoht ja mida peetakse silmas mõistega „olevikulisus“? [Kultuurianalüüs, lk 288] Kultuurianalüüsi uurimuse tähelepanu alla läheb nii nüüdiskultuur kui ka mineviku oma ja vaadeldakse minevikunähtuste olevikulisust ehk seda, kuidas uuritav objekt minevikust mõjutab olevikku. Rõhutatakse kultuuriobjektide kohalolu ja tähenduslikkust kaasajal. 19 49. Miks peab Mieke Bal kultuurianalüüsis oluliseks mõistekesksust? [Kultuurianalüüs, lk 284, 287]
tundertuktuuri kaudu lahenduse AGA 19.sajandil vastuhakk ei olnud negatiivne inimene v õitleb vabaduse eest *UUS JAOTUS WILLIAMSILT: KULTUURI 3 TASANDIT 1. kultuur selles tähenduses, mida elatakse konkreetses ajas ja ruumis. Ainult need inimesed saavad seda elada, kes elavad selles ajastus. Tundstruktuur kaob, mil see hetk kaob ajalukku. 2. kultuurinähtused ulatuvad meieni minevikust tänapäevani (kunst, seemed). Kultuurianalüüs vajab kultuurdokumente ajaloost, tollest ajast. 3. kultuuri valikuline tasand. Culture of selective tradition. Suured erinevused selle kultuuri vahel, mida elati kunagi ja mida elatakse nüüd. Palju läheb kaduma, midagi võetakse üle. *see valik võib esile tõsta teatud inimrühma huvisid 15 *interpretatsioon *iga mineviku teose tähendus tuleviku jaoks on etteaimamatu *ei ole võimalik rääkida kunstu väärtusest absoluutselt, püsiväärtus
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised...
annaabi.ee 
